Koigi mõis, kus umbrohi on festivali staar ja ajalugu kohtub QR-koodiga

Koigi mõis on koht, kus traditsioonid on saanud moodsa värskenduse. Siin ei kummardata ainult ajalugu, vaid umbrohufestivale ja moosilaatu, kus isegi aiataimede sildid räägivad sinuga läbi QR-koodide ja videote.

See on Eesti üks innovatilisemaid mõisakoole, mis tõestab, et ka sajanditevanune iluaed võib olla täis nutikaid lahendusi.

Koigi mõisa lugu algas 1757. aastal, kui Adam Friedrich von Stackelberg otsustas osa Mäo mõisa maavaldustest eraldada oma väimehele Johann Adam von Grünewaldtile.

Aastatel 1758—1919 valdasidki Koigi mõisa Grünewaldtid, kellest mitmed olid oma aja väljapaistvad inimesed. Üks neist oli Eesti tsiviilkuberner, kaks Eestimaa Põllumeeste Seltsi presidenti, üks loodusteadlane, üks meditsiinidoktor.

Järjepidevalt arendati siin lamba- ja hobusekasvatust ning piimakarjandust. Siin aretatud hobused võitsid kuulsust üle Euroopa.

Varaklassitsistlik peahoone valmis alles 18. sajandi lõpul, olles nooblilt lihtne, ent ajastu vääriline.

Koigi mõisa omanikud Grünewaldtid ei piirdunud vaid mõisa valitsemisega, nad asutasid innukalt ka koole igasse oma valduse külla. Aastatel 1826—1842 tegutses Koigi mõisa juures kodukool, mille rajas Otto Magnus von Grünewaldt. Seal õppis ka tema kaheksa poega koos mitme tulevase suurkujuga.  Näiteks õppis seal skulptor ja hilisem Peterburi Kunstiakadeemia professor  Alexander Friedrich Bock, maadeuurija Wrangelli poeg Wilhelm, Karl Ernst v Baeri poeg Alexander. Grünewaldtide algatusel rajati ka Ataste külakooliõpetajate seminar.

See hariduslembus on Koigis säilinud tänaseni: pärast mõisate riigistamist kolis peahoonesse külakool, mis hoidis maja elavana ka siis, kui aadlikud olid lahkunud. Kool tegutseb seal tänagi. Peamaja renoveeriti 2008-2009 Euroopa Finantsmehhanismide ja Koigi valla toel.

Teine oluline uuendus millega siinne mõisnik Otto Magnus von Grünewaldt on silma paistnud pärineb aastast 1825, kui ta ühe esimese mõisnikuna Eestis loobus oma mõisas teorendist ja hakkas mõisapõldudel rakendama palgasulaseid.

Kuigi Koigi mõisa peahoone on varaklassitsistlikult noobel, on piirkonna tõeliseks sümboliks saanud hoopis astmikviiluga kellatorniga meierei (fotol). See ehitis püüab pilku ja eriline kogu küla visiitkaardiks. Kellatorn iseenesest ei olnud omaaegsetes mõisates midagi harukordset, aga enamasti asus see mõisa peahoones või härrastemajas või lihtsamal juhul mõne puu või posti otsas. Spetsiaalselt neogooti stiilis astmikviiluga kellatorni ehitamine meiereile oli Eestis väga haruldane.

Mõisaprogrammi toel taastati hiljem mõisa iluaed, mis kasvas kogukonna südameks. 2014. aastal alguse saanud „Umbrohufestivalid” ja „Moosilaadad” tõstavad esile looduslikud tooted ja innovatiivsed mõtted – näiteks taimed aias, mille sildid avavad QR-koodi kaudu videofilmid. Koigi mõis on täis traditsioone, aga avatud ka tänapäevaste lahendustega külastajatele.

Mõisa peahoone ja park on muinsuskaitse all.

Uuendatud: 02.06.2026