Porkuni mõis ja Paemuu­seum

1479. aastal lasi Tallinna piiskop Porkuni järve saarele rajada piiskopilinnuse, mille venelased Liivi sõja ajal põlema panid ja hiljem enam ei taastatud. Praeguseks on sellest säilinud üks väravatorn, milles asub täna Porkuni Paemuuseum. Muuseumikaardiga tasuta sissepääs.

Porkuni mõisa täna olemasolevad hooned on pärit 19. sajandist. Viimane mõisnik Rennenkampff lasi 1870-1874 vana peahoone kohale ehitada uue ja uhke, mida rahvas hakkas kutsuma Porkuni lossiks.

Eesti Vabariigi maaseadusega 25.10.1919 võõrandati mõis Eesti riigile. 1998. aastal võeti pehoone muinsuskaitse alla, mis tähendab, et ilma muinsuskaitse loata seal midagi lammutada ega ümber ehitada ei tohi.

Alates 1920. aastast on peahoone Porkuni vaegkuuljate kooli kasutuses, 1924  anti koolile kogu Porkuni mõis ja ametlikult alustas Porkuni Kurtide Laste Kool lossis tegevust 5. jaanuaril 1925. aastal.  Porkuni loss oli küll suur, kuid ümber ehitamata see kooli jaoks ei sobinud. Loss ehiti ümber kooli vajadusi arvestades, lõhuti osa vaheseinu maha, pööningule ehitati magalad, keldrikorrusele köök, söökla ja laoruumid. Seati sisse veevärk ja keskküte. Hoonete ümberehitamise tulemusena valmisid saun, pesuköök, kingsepa- ja puutöökoda. Kool töötas mõisas 2011. aastani. Kui tähistati 1976. aastal kooli 110. aastapäeva, kinkis Eesti Kurtide Ühing koolile Aime Jürjo raidkuju “Porkuni ema”. See oli pühendatud kooli õpetajatele ja püstitati kooli parki.

Aja jooksul tekkis vajadus kaasaegsemate õppe- ja elamistingimuste järele. 1. septembril 2011 toimus kooli avaaktus juba uues koolihoones. 2016. aastal müüdi mõisa peahoone, koos osade kõrvalhoonetega eravaldusesse.

Selle ostis inglise päritolu ettevõtja Leedsi ülikooli professor Adam Beaumont, kellel oli plaan hooned väärikalt renoveerida ja avada seal looduse ja tehnika sümbioosis olev meelelahutuspaik ning külastuskeskus. Ehitamist takistab laiaulatuslik hallitus, mis aastatepikkusest kasutusena seismisest vohama hakkas. 2025. aasta kevadel proovis Beaumont poolemiljoni euro eest mõisakompleksi ja 36 hektarit maad müüa, kuid ostjat ei leitud.  Sama aasta septembri alguses loovutas Porkuni mõisa omanik 5,71 hektari suuruse kinnistu koos mõisa pehoone, tõllakuuri ja aidaga tagasi riigile. Riigil on kavas kompleks taas müüki panna.

Ümbruskonnas võib näha säilinud mõisakompleksi kõrvalhooneid, osa neist asub väljaspool järvesaart. Mõisaparki läbib Energiarada.

Muudetud 16.01.2026