Muuga mõis – õuekunstniku unistus ja keiserlik marmortrepp

1860. aastal ostis Vene tsaari õuekunstnik Carl Timoleon von Neff Muuga mõisa ühe eesmärgiga – luua väärikas kodu oma hiiglaslikule kunstikogule. See uusrenessanslik pärl peidab endas vestibüüli, mille marmortrepp oli keizer Aleksander II isiklik kingitus, ning seinamaalinguid, mis on sündinud kunstniku enda käe all.

Esimesed teated Muuga mõisast pärinevad 1526. aastast. Kolme sajandi jooksul vahetas mõis tihti omanikku.

1860. aastal ostis Muuga mõisa Vene tsaari õuekunstnik Carl Timoleon von Neff, et eelkõige leida koht oma rikkalikule kunstikogule. Õuekunstniku soovil ehitati Muugale uusrenessanslikus stiilis peahoone, mille lõplikku valmimist omanik oma silmaga ei näinudki.

Ka peahoone esialgsed kavandid visandas kunstilembene mõisnik ise. Samuti on ta paljude sealsete seinamaalingute autor. Mõisa vestibüülis asuv marmortrepp on Venemaa keiser Aleksander II kingitus.

Mõisasüda kuulus Neffide perekonnale kuni 1940. aastani. Pärast II Maailmasõda, aastatel 1946-1948, viidi siinne kunstikogu Eesti Kunstimuuseumi ja mõisahoones alustas tegevust sõjategevuses pommitabamuse tulemusena koolihoone kaotanud Muuga kool. Kool tegutses hoones 2021. aastani ja suleti õpilaste vähesuse tõttu. Kaks Muugalt pärit marmorlõvi seisid aga  aastakümneid Kadrioru lossi ees. Mõisakooli juhtkonnal õnnestus lõvid üheksakümnendatel tagasi oma majja tuua ja täna näeb neid fuajees marmortrepi kõrval.

Aastast 2020 on mõis eraomanduses. Kui aastatel 1946–1948 viidi enamik Muuga mõisa kunstist Tallinna, siis kaks Muugalt pärit marmorlõvi seisid aastakümneid Kadrioru lossi ees. Mõisakooli juhtkonnal õnnestus lõvid üheksakümnendatel tagasi oma ajaloolistele kohtadele tuua. Ka olevat Carl Timoleon von Neffi pojapojal olnud eesmärk luua Muuga mõisa oma vanaisa muuseum.

Põhjalikuma restaureerimise läbis hoone 1987-1994. Taastati 1870-datest pärit väravahoone ja kellatorn.

Mõisa pargist leiab Eduard Vilde ausamba. Kirjaniku isa oli omal ajal Muuga mõisa aidamees ja nii veetis ka kirjanik ise suure osa lapsepõlvest siinmail.

Mõis on ehitismälestisena riikliku kaitse all. 1980. aastal toimusid siin filmi “Ideaalmaastik” võtted ja aastal 2018 võeti üles kaadreid filmile  “Seltsimees laps”.

Muudetud: 14.04.2026