Kloostri mõisa varemed

Kas teadsid, et haruldane rootsiaegne Kloostri kivimõis säilis praktiliselt ümber ehitamata kujul kuni 1939. aastani, mil kasutuseta seisnud hoone puitosad lammutati?

Kloostri mõis asutati keskajal Lihula tsisterlaste nunnakloostri majandusmõisana. Kuna Lihula klooster rajati juba 13. sajandil, siis võib Kloostri mõis olla umbes sama vana. Ka oma nime on paik saanud Lihula kloostrile kuulumisest. 1611. aastal kinkis Rootsi kuningas Karl IX mõisa Johann von Derfeldenile, kelle aadliperekonna omandisse jäi mõis enam kui kaheks sajandiks. Nemad ehitasid 17. sajandi keskpaigas välja ka üsna esindusliku kahekorruselise barokse kivist peahoone, mis säilis muutmata kujul kuni 1940-dateni.

Mõisasüdame viimane omanik pärast mõisareformi oli Vabadussõjas ohvitserina 6. jalaväerügemendis võidelnud Aleksander Kulgver, kes 1941. aastal Siberisse küüditatuna suri vangilaagris juba samal aastal, enne surmaotsuse täideviimist.

Haruldane rootsiaegne kivimõis jäi sellest ajast kasutuseta ja selle puitosad lammutati. Kiviosa enamik on varemetena säilinud meie päevini, välja arvatud väikesed varingud.

Hiljem on mõisahoone müüre kasutatud taustana lahinguepisoodide filmimiseks. 1990datel aastatel on hoone varemed võsast puhastatud. Enamik kõrvalhooneid on kas varemeis, hävinud või tundmatuseni ümber ehitatud.