Puhtu mõis – Keyserlingide eksootilised katsed

Puhtu poolsaare põhjatipus asuv “krahvimaja” peidab endas peatükki, mida paljud ei tea – 1930. aastatel tegelesid seal elanud krahvidest loodusteadlased nutriate arendamisega.

Hermann von Keyserlingi suguvõsa muutis selle kauge nurgakese tõeliseks teaduse ja filosoofia kantsiks, kus eksperimenteeriti  looduse kui mõttemaailmaga, jättes maha pärandi, mis kummitab Puhtu radadel tänaseni.

Puhtu mõis võib uhkeldada ka mälestussambaga, mis on pühendatud saksa poeet Friedrich Schillerile. Mälestusmärgi püstitas 1813. aastal suur muusade austaja Anna Christina von Rosen. Kuigi sõda ja ajahambad on selle selle kallal purenud, elavad Schilleri vaim ja kujund 1958. aastal taastatud monumendis Puhtulaiu rahus edasi. Olgu lisatud, et tegu on siiski kunagise mälestusmärgi koopiaga, originaal on varjul Haapsalu muusseumis. Ka pole siinne mälestusmärk kuulsale poeedile Eestimaal ainus. Juba veidi varem püstitati talle mälestusmärk Helme mõisa maadele. See aga ei ole tänaseni säilinud, isegi koopiana mitte.

Puhtu mõisa peahoone ja tall-tõllakuur on täna kaitse all olevad kultuurimälestised, kuid nende ümber valitseb looduse ülemvõim. Pargis jalutades võid tunda ajaloo hõngu, samal ajal kui pea kohal tiirlevad rändlinnud, keda Puhtu bioloogiajaamas uuritakse. See on koht neile, kes otsivad vaikust, ajaloolist sügavust ja võimalust näha, kuidas meri ja tuul on võetud kunagise mõisamaa oma kaitsva tiiva alla.

Täna asub kunagisel mõisamaal Puhtu bioloogiajaam, Eesti vanimaid. Puhtulaiul alustas jaam tööd pärast II Maailmasõda, kui Keyserlingid Eestist emigreerusid.Linnud, tuul ja meri on võtnud poolsaare endale tagasi, kuid mälestused von Keiseerlingi ajast kummitavad siiani.

Muudetud: 27.04.2026