Ahja mõis

Ahja mõisa ühe kunagise omaniku Glücki perekonnas kasvas kasutütrena üles lihtrahva hulgat pärit ja varakult orvuks jäänud Marta, keda hiljem teadis pea terve maailm.

Ahja mõisal on väga oluline seos ka Vene tsaaririigiga. Pärast Põhjasõda kinkis Vene tsaar Peeter I Ahja mõisa pastor Ernst Glücki lesele.
Just Glücki perekonnas oli aga Katariina I , sündinud Marta Skowrońska, nooruses üles kasvanud. Pole enam saladus, et Kuramaal sündinud talutüdrukust Martast sai tsaar Peeter I teine abikaasa. 8.veebruaril 1725 tõusis Katariina I pärast Peeter I surma esimese naisena Venemaa ajaloos umbes 2,5 aastaks Vene keisririigi troonile.  Katariina I ise siin mõisas elanud ei ole, küll aga olevat kas Katariina I või Peeter I istutanud mõisa parki, häärberist põhja poole ühe kuuse. See võib olla ka legend.

Kahekorruseline poolkelpkatusega barokne Ahja mõisa peahoone, mis valmis 1740-te aastate lõpus oli tollal Lõuna-Eesti üks luksuslikumaid. See projekteeriti ilmselt Bartolomeo Rastrelli töökojas. Rastrelli projekteeris muu hulgas ka Talvepalee, Miitavi lossi ja Rundāle lossi. Mõisa omanik oli siis Venemaa mereväeohvitser François Guillemot de Villebois.

1905. aasta mõisate põletamiste sündmused mõjutasid mõisakultuuri laiemalt, kuid Ahja mõisa hoone ega omanikud otsest kahju ei saanud. Kõige suurema muutuse mõisa peahoonesse tõi 20 sajand, mil hoone kaotas oma esialgse funktsiooni härraste elamuna. Funktsiooni muutus aastal 1920, tõi kaasa vajaduse ümberehitustöödeks. Vastavalt kooli vajadustele lammutati hoones vähemalt neli põikvaheseina, rajati hoone otstesse betoontrepid ja lisati hoonesse pesuruumid koos kommunikatsioonidega. Erinevate põhjuste tõttu kaotas 20.saj teisel poolel seni stabiilsena püsinud vähese kandevõimega vundamendialune pinnas püsivuse ja hoone hakkas ebaühtlaselt vajuma, seintesse tekkisid esimesed praod.  Aastatel 1929-1997 tegutses härrastemajas kool, misjärel jäi see tühjana seisma.

2007. aastal oli hoones tulekahju, arvatavasti kohalike noorte hooletust suitsetamisest vanas mõisamajas, ning sellest jäid järele vaid müürid. Põlengu käigus hävis ka kümmekond aastat varem hoonele pandud uus katus. Pärast tulekahju ehitati siiski uus katus, kuid see osutus praagiks ja nii tuli juba kolmandat korda mõnekümne aasta jooksul uus katuseehitus ette võtta.

Mõisast on säilinud mitmeid kõrvalhooneid, kuigi enamus ümber ehitatult. Vaatamisväärne on kaunis tiigiga park, mis on loodus- ja muinsuskaitse all.

Mõis koos pargiga on paljudele tuntud Ahja mõisa puusepa pojana sündinud rahvakirjaniku Friedebert Tuglase lapsepõlve meenutustel põhineva raamatu “Väike Illimar” järgi. Täna on Ahjal tema majamuuseum. Ka kohalik kool kannab 1972. aastast Friedebert Tuglase nime.

Kohalik vald, kelle omanduses maja endiselt on, otsib pikalt tühjana seisnud hoonele jätkuvalt rakendust. Kui otstarvet ja huvilisi ei leia, on võimalus hoone konserveerida, et edasist lagunemist peatada. 2018. aastal tõdes hoone omanik Põlva vald, et majas on hakanud levima hallitusseened ja majavamm, millest jagusaamine on väga keeruline. Sama probleem on Porkuni mõisa peahoonel.

Ahja mõisahoone pole ümbruskonnas ainus rakenduseta mõisamaja. Sarnaselt on ootel ka Tilsi mõisa peahoone ja Põlgaste mõisakompleks.

Muudetud: 11.01.2026