Porkuni mõis ja Pae­muuseum

1479. aastal lasi Tallinna piiskop Porkuni järve saarele rajada piiskopilinnuse, mille venelased Liivi sõja ajal põlema panid ja hiljem enam ei taastatud. Praeguseks on sellest säilinud üks väravatorn, milles asub täna Porkuni Paemuuseum. Muuseumikaardiga tasuta sissepääs.

Porkuni mõisa täna olemasolevad hooned on pärit 19. sajandist. Viimane mõisnik Rennenkampff lasi 1870-1874 vana peahoone kohale ehitada uue ja uhke, mida rahvas hakkas kutsuma Porkuni lossiks.

Eesti Vabariigi maaseadusega 25.10.1919 võõrandati mõis Eesti riigile.

Alates 1920. aastast on peahoone Porkuni vaegkuuljate kooli kasutuses, 1924  anti koolile kogu Porkuni mõis. Porkuni loss oli küll suur, kuid ümber ehitamata see kooli jaoks ei sobinud. Loss ehiti ümber kooli vajadusi arvestades, lõhuti osa vaheseinu maha, pööningule ehitati magalad, keldrikorrusele köök, söökla ja laoruumid. Seati sisse veevärk ja keskküte. Hoonete ümberehitamise tulemina valmisid saun, pesuköök, kingsepa- ja puutöökoda. Kool töötas mõisas 2011. aastani. Kui tähistati 1976. aastal kooli 110. aastapäeva, kinkis Eesti Kurtide Ühing koolile Aime Jürjo raidkuju “Porkuni ema”. See oli pühendatud kooli õpetajatele ja püstitati kooli parki.

Aja jooksul tekkis vajadus kaasaegsemate õppe- ja elamistingimuste järele. 1. septembril 2011 toimus kooli avaaktus juba uues koolihoones. 2016. aastal müüdi mõisa peahoone, koos osade kõrvalhoonetega eravaldusesse. Selle ostis üks inglise päritolu ettevõtja, kellel on plaan hooned väärikalt renoveerida ja avada seal looduse ja tehnika sümbioosis olev meelelahutuspaik ning külastuskeskus. Ehitamist takistab laiaulatuslik hallitus, mis aastatepikkusest kasutusena seismisest vohama hakkas.

2025. aasta kevadel on mõis taas müügis.

Ümbruskonnas võib näha säilinud mõisakompleksi kõrvalhooneid, osa neist asub väljaspool järvesaart. Mõisaparki läbib Energiarada.