Ahja mõis

Ahja mõis pärineb keskajast (aastast 1553). Kahekorruseline poolkelpkatusega barokne Ahja mõisa peahoone, mis valmis 1740-te aastate lõpus oli tollal Lõuna-Eesti üks luksuslikumaid. See projekteeriti ilmselt Bartolomeo Rastrelli töökojas. Rastrelli projekteeris muu hulgas ka Talvepalee, Miitavi lossi ja Rundāle lossi. Mõisa omanik oli siis Venemaa mereväeohvitser François Guillemot de Villebois.

Aastatel 1929-1997 tegutses härrastemajas kool. 2007. aastal oli hoones tulekahju, arvatavasti kohalike noorte hooletust suitsetamisest vanas mõisamajas, ning sellest jäid järele vaid müürid. Põlengu käigus hävis ka kümmekond aastat varem hoonele pandud uus katus. Pärast tulekahju ehitati siiski uus katus, kuid see osutus praagiks ja nii tuli juba kolmandat korda mõnekümne aasta jooksul uus katuseehitus ette võtta.

Mõisast on säilinud mitmeid kõrvalhooneid, kuigi enamus ümber ehitatult. Vaatamisväärne on kaunis tiigiga park, mis on loodus- ja muinsuskaitse all. Mõis koos pargiga on paljudele tuntud Ahjalt pärit rahvakirjaniku Friedebert Tuglase lapsepõlve meenutustel põhineva raamatu ‘Väike Illimar’ järgi.

Kohalik vald otsib pikalt tühjana seisnud hoonele jätkuvalt rakendust. Küll aga pakub avastamisrõõmu Tuglase muuseum.

Muudetud: 11.10.2025