Sangas­te loss, kus sündisid rukis, hobused ja ulme­projektid

Sangaste lossi ruumide arv tõusis algselt kavandatud 99-st 149-ni ja ehitusel kasutati telliseid, mis valmistati otse kohapeal

Loss, mis rajati 1870.–80. aastatel krahv Friedrich von Bergi poolt, on saanud inspiratsiooni Inglismaa Windsori lossist ning paistab silma neogooti stiili ja rikkaliku arhitektuurilise detailiga. Loss on tänapäeval üks Eesti kaunimaid ja omanäolisemaid hooneid.
Loss on olnud tunnistajaks ka mitmele ajaloolisele hetkele. Siin filmiti filmi “Nimed marmortahvlil” kaadreid ning Sangaste mõisa lähedal.

Von Bergi aretatud “Sangaste” rukkisort – vanim kasvatatav talirukkisort Euroopas – päästis mõisa riigistamisest ning andis sellele ajaloolise tähenduse. Sama rukkisort kaunistab nüüd ka tema hauda Sangaste kalmistul.

Ajaloost on teada, et von Bergi hobune Herman oli aluseks tori hobuse aretamisel ja 1929. aastal sai Bergist Tartu Ülikooli audoktor. Von Berg oli ka koostöös Georg Malmiga oaline ka suurejoonelises projektis, millega kavandati Emajõgi ühendada Gauja ja Daugava jõega. Täna me teame, et seda projekti siiski ellu ei viidud.

Nõukogude ajal kasutati uhket lossi heinaküünina ja pioneerilaagrina, kuid 2015. aastast algas selle uuenemine. Tänapäeval pakub loss hotelli ja restorani teenuseid ning jääb silma haruldaste puuliikidega pargiga. Sangaste lossist õhkub endiselt ajalugu ja kaunidust, mis teeb sellest kultuuri- ja ajaloohuviliste lemmiku.

Sangaste mõisa naabruses Kuiksilla talus sündis 9. jaanuaril 1891. aastal kirjanik August Gailit. 

Muudetud: 08.01.2026