Pühajärv- viis saart, mässu­meelsus ja dalai laama õnnistus

1991. aastal õnnistas Pühajärve dalai laama Tenzin Gyatso

Peaaegu kolme ruutkilomeetrine Pühajärv on kahtlemata üks Eesti kaunimaid järvi ja igati pühalik. Järve lõunatipust saab alguse Väike-Emajõgi. Pühajärv on tugeva läbivooluga, järve suubub mitu oja ja kraavi. Järve muudavad maaliliseks arvukad lahed ja käärud ning metsased saared. Ühe legendi järgi tekkis Pühajärv leinava ema pisaratest, kui ta kaotas sõjas oma viis poega. Nüüd ongi Pühajärvel viis saart. Saarte kaldad on järsud ja enamasti liivased või kruusased. Saartele saab küll paadiga, kuid kuna need on valdavalt võsastikus, on need paadist imetledes kenamad. Pühajärve tekke kohta pajatab veel teinegi legend – Otepää elanikud arvanud, et suur ja vägev taevaisa elab Munamäel ning näeb ja kuuleb sealt kõike, mis ümberkaudu toimub. Muidu oli kõik korras, ainult vett olnud vähe. Inimesed palunud taevaisa anda neile vett. Äikesepilved toonudki vihma. Vett tulnud kui toobrist ja kogunenud ühte suurde lohku kokku. Tekkinud järve pidas rahvas taevast tulnuks, seega pühaks ja ristis selle Pühajärveks.

1991. aastal õnnistas järve dalai laama Tenzin Gyatso ja seda tähistab puuskulptuur Pühajärve pargipoolsel kaldal, rannakohviku juures. Gyatso üks kuulsamaid ütlusi on, et mine aastas korra sinna, kus sa pole mitte kunagi varem käinud. Tol aastal valis ta välja just Pühajärve.

Kui ajakiri “Eesti Loodus” kuulutas 1995. aastal välja Eesti rahvusmonumendi valimise konkursi eesmärgiga hakata rukkilille ja suitsupääsukese kõrval kasutama ka ühte rahvusmonumenti, pakuti viie kandidaadi seas välja ka Pühajärv.  Konkurentideks olid  Jaani-Tooma suurkivi, Põhja-Eesti pankrannik koos Pühajõe lahega, Suur Munamägi ja  Soontagana saar.  Võitjaks osutus Põhja-Eesti pankrannik.

Pühajärve Sõjatamm on nime saanud 1841. aasta sügisel toimunud talupoegade vastuhakust Pühajärve mõisnikule. Vastuhaku algatajad ei olnud talupojad oma aruga, neid õhutasid Fr. R. Faehlmann ja Õpetatud Eesti Seltsi aktivistid.

See on üle 400 aasta vanune põlispuu ümbermõõduga 698 cm ja kõrgusega 22 m. Puu on üksikobjektina looduskaitse all.

1835–1837 ja 1840 olid Pühajärve kandis ikaldusaastad. Näljahäda, suured koormised ja kuuldused, et Lõuna-Venemaal jagatavat tasuta maad, viisid selleni, et talupoegade saadikud läksid Riia kubermanguvalitsusest väljarändamiseks luba taotlema. Kuberner käskis saadikuid peksta ja nad tagasi koju saata. Otsus külvas talurahva seas ärevust ja tekitas umbusku. 16. detsembril 1841 anti julmalt peksa nendele 40 eestlasest talupojale, kes julgesid üles näidata usaldamatust mõisniku vastu. Puust veidi eemal on toonastele sündmustele püstitatud  mälestusmärk.

Eestis pole ühtegi teist järve, mida oleksid nii rohkelt kujutanud kõikide kunstižanride esindajad. Järve ilust on inspiratsiooni ammutanud Marie Under, Artur Adson, Friedebert Tuglas, Henrik Visnapuu, Konrad Mägi, Gustav Ernesaks….  Tuntuimad laulud, mis järvest loodud, on „Pühajärve valss“ ja Justamendi „Paranähtus“.

Täna on rahva hulga populaarsed Beach Party festival, Retrobest ja Pühajärve jaanituled. Ka talviti peeti siin aastaid talveöölaulupidusid.

Muudetud: 14.03.2026