Matsalu mõis

Kas teadsid, et Matsalu mõis on nii pikk, et Kas ühest otsast teise jalutamine kestab peaaegu sama kaua kui linnalähirongil ühest jaamast teise jõudmine?

Matsalu mõisa ajalugu ulatub 15. sajandisse, kuigi esmakordselt mainiti seda kirjalikult 1560. aastal kui Lihula ordukomtuuri majandusmõisat. Aastal 1573 andis Rootsi kuningas Johann III mõisa oma asehaldurile Tottile, kes lasi ehitada esimese härrastemaja. Esindusliku hoone ehitus jõudis siiski haripunkti alles 17. sajandi keskel, kui Matsalu mõis kujunes tõeliseks aadliperekondade residentsiks.

1867. aastal sai mõis uue hingamise – kolmest eraldi seisvast hoonest tehti vaheehitiste abil üks tervik, mille pikkus on suisa 90 meetrit! Määratu ehitis pakkus pelgupaika paljudele: siia toodi 1931. aastal vene õppekeelega kool Petserist ümberasustatud venelastele. Hiljem lisandus kohalikke õpilasi ja kool muutus kakskeelseks. Kuid ajad muutusid ja kunagine härrastemaja võõrustas pärast sõda kauplust, viljaladu ja kortereid. Niiske vili rikkus samal ajal mõisa imelised parkettpõrandad, jättes hoonele igavese jälje.

Kavatsused teha Matsalu mõisast rahvuspargi keskpunkt luhtusid, sest renoveerimisprotsessi käigus sai selgeks, et hoone laguneb liialt. Nii otsustati rajada rahvuspargi keskus hoopis Penijõele.
Aastatel 1997–2020 kuulus mõis Rootsi-Ameerika ärimehele, kes unistas ökoturismi arengust Matsalu südames. Paraku jäid need unistused täitmata ja tänaseks on hoone müügis. Ent hoonel on oma kuulsus – siit leiab kaadreid filmidest „Jõulud Vigalas“ ja „Mäeküla piimamees“. Kaudselt on Matsalu mõis seotud filmiga „Viimne reliikvia“.