Pilguse mõis – skandaalne monument keset tüli

2024. aasta augustis sai Pilguse naabruskond juurde uue ja vastuolulise vaatamisväärsuse – mälestusmärgi admiral Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausenile.

Monumendi püstitamine tekitas tõelise tormi, sest nii KAPO kui ka vallavalitsus pidas Venemaaga seotud suurkuju austamist praeguses maailmapoliitilises olukorras, kui käib sõjategevus Ukrainas, kohatuks. See on paik, kus ajalooline au ja tänapäeva eetika põrkuvad, muutes mälestusmärgi külastuse ka poliitiliseks mõtteaineks.

Pilguse mõisa on esmamainitud 1558. aastal, mil Heinrich von Bellingshausen mõisa rajas. Bellingshausenite valdusse jäi mõis kuni aastani 1778, mil see edasi müüdi. Bellingshausenite 200-aastase valitsemisaja pärandina jäi mõisale eesti keeles nimi Pilguse. Kuna mõisa viimane omanik jättis valdused loakile, omandas need 1908. aastal vähempakkumisel Vene Talurahva Põllupank. Sellega kaotas mõis eramõisa staatuse ja juba järgmisel aastal  alustati mõisa härrastemajja Saaremaa rüütelkonna vaimuhaigla rajamist, mis 1914. aastal ka ametlikult sisse õnnistati. Haigla tegutses seal 1994. aasta lõpuni.

Mõisa kivist peahoone on ehitatud ilmselt 18. sajandil, aga hiljem, eriti seoses vaimuhaigla rajamisega suures osas ümber ehitatud.

Täna on Pilguse mõis eravalduses, omanikud on Maria Tamander ja John Mathieson. Nende plaani järgi ei jää see vaid mõisaks, vaid sellest tuleb terve omamoodi küla.  Mõisa kõrvalhoonetes tegutseb täna hotell, härrastemaja alles ootab renoveerimist.

Mõisal on Eestis ainulaadsete unikaalsete kiviaedade süsteemiga mõisahoonete kompleks.

Mõisas ei ole sündinud tuntud vene meresõitja ja Antarktika mandri avastaja Fabian v. Bellingshausen, kuigi tema suguvõsa käes mõis oli.  Kuulus meresõitja sündis  1778. aastal lähedal asunud Lahetaguse mõisas. Küll aga veetis ta siin lapsepõlves palju aega. Juba 1785. aastal ostis Lahetaguse mõisa kultuuritegelane ja kirjamees Johann Wilhelm Ludwig von Luce.

Muudetud: 09.01.2026