Pilguse mõis

Pilguse mõisa on esmamainitud 1558. aastal, mil Heinrich von Bellingshausen mõisa rajas. Bellingshausenite valdusse jäi mõis kuni aastani 1778, mil see edasi müüdi. Bellingshausenite 200-aastase valitsemisaja pärandina jäi mõisale eesti keeles nimi Pilguse. Kuna mõisa viimane omanik jättis valdused loakile, omandas need 1908. aastal vähempakkumisel Vene Talurahva Põllupank. Sellega kaotas mõis eramõisa staatuse ja juba järgmisel aastal  alustati mõisa härrastemajja Saaremaa rüütelkonna vaimuhaigla rajamist, mis 1914. aastal ka ametlikult sisse õnnistati. Haigla tegutses seal 1994. aasta lõpuni.

Mõisa kivist peahoone on ehitatud ilmselt 18. sajandil, aga hiljem, eriti seoses vaimuhaigla rajamisega suures osas ümber ehitatud.

Täna on mõis eravalduses. Selle kõrvalhoonetes tegutseb hotell, härrastemaja alles ootab renoveerimist.

Mõisal on Eestis ainulaadsete unikaalsete kiviaedade süsteemiga mõisahoonete kompleks.

Mõisas ei ole sündinud tuntud vene meresõitja ja Antarktika mandri avastaja Fabian v. Bellingshausen, kuigi tema suguvõsa käes mõis oli.  Kuulus meresõitja sündis lähedal asunud Lahetaguse mõisa. Küll aga veetis ta siin lapsepõlves palju aega.

2024. aasta augustis avati naabruses admiral Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausenile mälestusmärk. Seda vaatamata KAPO ja vallavalitsuse  arvamusele, et Venemaaga seotud inimestele monumendi paigaldamine Ukrainas toimuva sõja valguses ei ole kohane.

2025. aasta sügise hakul algasid varisemisohtlikuks muutunud mõisa peahoone restaureerimistööd, et siia laiendada majutusasutust.

Muudetud: 22.08.2025