Kohila Angerja kirik ja ainulaadne tänapäevane ikonostaas

Erinevalt enamusest õigeusu kirikutest, mis toetuvad sajanditevanustele piltidele, on Angerja pühakoda saanud uue hingamise tänu sakraalkunstnik Epp Haabsaarele, kes on maalinud kogu kiriku ikonostaasi ainuisikuliselt.

Kohila põhjaservas seisab Angerja Issanda Taevaminemise kirik – väike, kuid oma looga pühakoda, mille nurgakivi pandi 1899. aasta juulis. Kirik ehitati arhitekt Vladimir Lunski projekti järgi ning õnnistati 28. jaanuaril 1901. Nimi „Angerja“ tuleb Angerja külast, mis oli piirkonnas esimene küla, kus mindi luterlusest õigeusku.

Kogudus tegutses siin aastatel 1894–1950. Pärast sulgemist muutus kiriku saatus üsna argiseks: 43 aasta jooksul kasutati hoonet laona – algul hoiti siin juurvilja, hiljem kuulus ladu Tallinnfilmile. Alles 1993. aastal kogudus taasavati ning sellest ajast alates on kirikut järjepidevalt taastatud ja korrastatud.

Angerja kirik on Eesti mõistes eriline. See on üks väheseid pühakodasid, kus ikonostaas ja kõik ikoonid on maalitud tänapäeval, mitte tsaariajal. Kõik uued pühapildid on loonud sakraalkunstnik Epp Haabsaar, kes on maalinud kogu ikonostaasi ainuisikuliselt. Kirikus on ka tema loodud väike muuseuminurk, kus talletatakse koguduse ajalugu ja pärandit.

Haruldane on seegi, et säilinud on koguduse kroonika ja vana kogudusemaja – järjepidevuse märgid piirkonnas, kus paljud õigeusu kogudused kadusid. Täna kuulub kirik Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule, mis on autonoomne metropoolia Konstantinoopoli Patriarhaadi koosseisus.

Kirik on suvehooajal avatud kindlatel aegadel, muul ajal külastatav ettetellimisel. See on paik, kus kohtuvad kohalik ajalugu, õigeusu traditsioon ja tänapäevane sakraalkunst.

Muudetud: 07.05.2026