Plaani kirik ja luhtunud unistus mungakloostrist

Plaani kirik, kuhu kavandati nii bütsantsi stiilis templit kui mungakloostrit, mis jäidki vaid unistusteks

Plaani Püha Nikolai kirik  on EAÕK-le kuuluv õigeusu kirik. 1846. aastal ehitatud ja vaid mõnikümmend aastat hiljem  maha põlenud puidust kiriku asemele ehitatud historitsistlik kivikirik pühitseti 1874. aastal Püha Nikolai auks. Kuni 350 inimest mahutava kiriku juures alustas tegevust kool ja lähedale rajati ka kalmistu. Sellest ajast algas Plaani piirkonnas aktiivsem kultuurielu.  Nii pärineb kirik tsaariaegsest usupööramisajast ning sümboliseerib ühte ajajärku Eesti mitmepoolsest kristianiseerimisest.

1925. aastal oli koguduses enam kui 500 inimest. Haanja-Plaani koguduse tegevus lõpetati 1. veebruaril 1962 ja Munamäe sovhoos hakkas kirikut kasutama viljaaidana. Eesti Vabariigi taastamise järel plaanis EAÕK asutada Plaanile, kiriku naabrusesse, mungakloostri 15 mungale. Käesoleva sajandi  algul alustati ka  ettevalmistustöödega. Kloostri rajamiseks vaja minev raha loodeti saada Euroopa Liidu abiprogrammidest. Lisaks oli kavas ehitada poolesaja kohaga võõrastemaja palveränduritele ja turistidele.  Seejärel aga asjaajamine seiskus, sest mungakandidaate ei leidunud. Täna teame, et ega neid ka ei otsitud ja kes ühte vaiksesse kõrvalisse kohta, kus pole isegi kogudust, ikka nii väga tulla tahab.

2003. aastal algas siiski pikalt tühjana seisnud ja kehvas seisus kiriku restaureerimine. Algne soov on teha sellest kirikust esimene bütsantsi stiilis kirik Eestis.  See tähendas, et ainulaadse ümmarguse kiriku siseseinad kaetakse freskodega. Ka polnud kirikus kavas kasutusele võtta elektrienergiat, valgusallikaks pidid jääma küünlad ja õlilambid.  Tänaseks on kirik tagastatud Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule, kogudust ei ole veel taastatud. Kirikut saab vaadelda vaid väljast, sisse pääseb kontsertide ajal. Riikliku kaitse all kirik ei ole. 

Mis aga takistab selliste hoonete aktiivsemat kasutamist näiteks kogukonnakeskusena, raamatukoguna, infokeskusena? Vene Õigeusu Kiriku jaoks on kirikuhoone püha koht. Kui hoone on kord pühitsetud, siis peetakse seda Jumala majaks. Seetõttu ei tohi seda kasutada muuks otstarbeks, näiteks raamatukoguna, klubina, muuseumina või peosaalina. Sellist kasutust peetakse pühaduse rikkumiseks ehk profaneerimiseks. Kui kirikuhoone on jäänud hoolduseta, on kirikul kaks võimalust: kas taastada see kirikuna või  või eemaldada pühitsus (seda nimetatakse desakraliseerimiseks). Alles siis võib hoonet kasutada ilmalikel eesmärkidel. Aga seda tehakse väga harva – enamasti soovib kirik, et hoone jääks kiriklikku kasutusse.

Kiriku kõrval toimub igal aastal jaanipäeval  Plaani käsitsiheinaniitmise võistlus, mis toob kokku nii kohalikke kui külalisi.

Muudetud: 05.04.2026