Sangaste kirik – Lõuna-Eesti kirjasõna häll ja 15 hobusekoormat orelivilesid
Sangaste Püha Andrease kirik pole lihtsalt pühakoda, vaid kultuurimälestis, kus pandi alus lõunaeestikeelsele kirjasõnale ja kuhu 1924. aastal saabus Eesti üks võimsamaid oreleid hiiglasliku hobukolonniga.
Sangaste kirik on koht, kus ajalugu on sama värvikas nagu noorte sõnumid grupichatis. Esimest korda mainiti kirikut juba 1379. aastal, kuid rahulikku elu tal eriti ei olnud – see purustati 1582 ja 1630 ning põletati 1702 Põhjasõjas maha. Alles 1742 valmis kivikirik, mis seisab siin tänaseni.
Sangaste õpetajad ei olnud pelgalt pühapäevajutlustajad. Kirikuõpetaja Chilian Rauschert asutas 1680ndatel kohaliku kooli, keeldus tsaarile truudusvannet andmast, veetis seetõttu kümme aastat asumisel Moskvas ja tuli siis tagasi oma kogudust teenima – üsna kõva comeback. Tema sõnul “on eesti rahvas nagu sööt, mis head vilja kannab, kui sellelt võsa maha raiuda” .
Aastal 1840, kui algas õigeusu propageerimine, läks elu eriti pööraseks: ligi 40% Sangaste elanikest vahetas usku ja marssis Riiga lootuses lubatud hingemaad või paremat elu saada. Mõni sai hoopis vitsu, mõni kohtu alla, aga õigeusukirikuid ehitati kihelkonda lausa kolm, suurim neist Ilmjärvele .
Kirikus jäävad silma kaks neogooti stiilis kahhelpottidest ahju. Tartu pottsepp Hans Lõoke valmistas need 20. sajandi alguses. Selliseid luksuslikke ahje kohtab Eesti kirikutes harva. Samal ajal sai kirik uue torni ja altarimaali Münchenist.
Aastal 1918 võtsid kommunistid Sangaste mõisa enda kätte. Toonane kirikuõpetaja Albert Hesse, kelle kaks venda tapeti, põgenes Ida-Preisimaale. Kogudust teenis ajutiselt tema 82-aastane isa, endine Sangaste õpetaja. Kui noormehed olid Vabadussõjas, käisid 1919. aastal leeris ainult tütarlapsed. Vabadussõja ausammast pole aga Sangastesse kunagi püstitatud – üks väheseid kihelkondi, kus seda pole. Plaaniti küll, aga taheti midagi võimsamat, sest oli rikas kihelkond. Enne sai aeg otsa, kui midagi ehitada oleks jõutud. 1924 ehitati uus orel, mis saabus kohale 15 hobusekoormaga! Ikka vendade Kriisade kätetöö.
Teises maailmasõjas jäi kirik küll terveks, kuid koguduse nõukogu viidi peaaegu täies koosseisus Siberisse.
Täna toimuvad siin endiselt jumalateenistused ja kontserdid.
Muudetud: 07.09.2026
Rääka küla, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond
Muumioru, Leht on toimetamisel
Metallist vaatetorn, kogukõrgus 19 m, vaateplatvorm 15,3 m kõrgusel.
Lindora laata peetakse igal aastal simunapäeval, 28. oktoobril
Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, Leht on toimetamisel
Treimani kirik, Rannametsa — Ikla, Treimani küla, Häädemeeste vald, Leht on toimetamisel
Otitooma tee 31, Türisalu, Siin kusagil on uus madalseiklusrada
Vana-Koiola küla
Varbla kool
Haapsalu linn, Lääne maakond
Hara suurkivi, Loksa — Hara
Reima Kadakas, Suursoo tee
Kalevi-Liiva, Kaberla — Kaberneeme
Siia on maetud Kilingi-Nõmme koolipõlengus hukkunud 18 last
Jausa küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond
Surju küla, Saarde vald, Pärnu maakond, 86401, Eesti
Heiste küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, 92242, Eesti
Meriküla, Harku vald
Vana-Vigala endise raudteejaama veetorn, 21a, Jaama, Vana-Vigala küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78003, Eesti
Jussi telkimisala, Koonukõrve sild, Koitjärve küla, Kuusalu vald, Harju maakond, Eesti
Koitjärve küla, Kuusalu vald, Harju maakond, Eesti
Muuseum on oma tegevuse lõpetanud
Ausammas on viidud Lagedile muuseumi
Vistla küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond, 46028, Eesti
Rae küla, Rae vald, Harju maakond, 75310, Eesti
Luhamaa Pühavaimu kirik, Luhamaa vana kivitee, Määsi, Määsi küla, Setomaa vald, Võru maakond
Mustjala Prohvet Eeliase kirik
Mustjala Anna kirik
Rohuneeme kabel
25, Merepiiga tee, Rannamõisa küla, Harku vald
Mõniste küla
Kaliküla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond
Velise mõisa kalmistu, Kilgi tee, Päärdu, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
Velise küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
Velise küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
Jädivere mõis, eravalduses, ligipääs puudub
Porkuni järv
Vändra gümnaasium, 13, Kooli, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Vändra kivi, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Võidula küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond
Roodi küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87232, Eesti
Rae-Veski, Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Jändja küla, Türi vald, Järva maakond, 72243, Eesti
100, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Vändra Martini kirik, 32, Pikk, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Sikana küla, Põhja-Pärnumaa vald,
Tootsi alev, Põhja-Pärnumaa vald,
Liivarand
Väike liivaribaga ujumiskoht
Restu küla, Otepää vald, Valga maakond, 67006, Eesti
Liivarannaga ja heas korras.
Sanatooriumi tee, Väike-Rõsna küla, Värska alevik, Setomaa vald, Võru maakond, 64034, Eesti
Õrsava järve rand, siin on ka Õrsava ja Laskevälja matkaradade alguspunkt.
Tirbi küla
Kõiguste
Tõrise, Tõrise küla
Põlula küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond, 46711, Eesti
Seidla mõis
Viru-Nigula Koduloomuuseum,
Asukoht täpsustamisel, Tallinn-Narva mnt 112 km veidi teest eemal heki juures
Vintri küla
Vana-Vigala küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78003, Eesti
Sindi linn, Tori vald, Pärnu maakond, Eesti
Tornimäe Põhikooli juures
Pääsküla raba parkla
Pääsküla raba, Männiku küla
Rapla vald, Rapla maakond
Kodila küla, Rapla vald, Rapla maakond
Rapla vald, Rapla maakond
Velna küla
Norra küla, Järva vald, Järva maakond
Tarvastu küla, Viljandi vald, Viljandi maakond
Vallamaja, Tartu mnt, Pajusti alevik,
Leht on toimetaisel
Penuja küla, Mulgi vald
Sindi linn, Tori vald
Leht on toimetamisel
Käru alevik,Türi vald,
Leht on toimetamisel
