Sangas­te kirik – Lõuna-Eesti kirjasõna häll ja 15 hobusekoormat orelivilesid

Sangaste Püha Andrease kirik pole lihtsalt pühakoda, vaid kultuurimälestis, kus pandi alus lõunaeestikeelsele kirjasõnale ja kuhu 1924. aastal saabus Eesti üks võimsamaid oreleid hiiglasliku hobukolonniga.

Sangaste kirik on koht, kus ajalugu on sama värvikas nagu noorte sõnumid grupichatis. Esimest korda mainiti kirikut juba 1379. aastal, kuid rahulikku elu tal eriti ei olnud – see purustati 1582 ja 1630 ning põletati 1702 Põhjasõjas maha. Alles 1742 valmis kivikirik, mis seisab siin tänaseni.

Sangaste õpetajad ei olnud pelgalt pühapäevajutlustajad. Joachim Rossihnius tõlkis 1600ndatel eesti keelde epistleid ja katekismuse ning pani aluse lõunaeestikeelsele kirjasõnale. Chilian Rauschert asutas 1680ndatel koolid, keeldus tsaarile truudusvannet andmast, veetis seetõttu kümme aastat asumisel Moskvas ja tuli siis tagasi oma kogudust teenima – üsna kõva comeback.

Aastal 1840, kui algas õigeusu propageerimine, läks elu eriti pööraseks: ligi 40% Sangaste elanikest vahetas usku ja marssis Riiga lootuses lubatud hingemaad või paremat elu saada. Mõni sai hoopis vitsu, mõni kohtu alla, aga õigeusukirikuid ehitati kihelkonda lausa kolm, suurim neist Ilmjärvele.

Kirikus jäävad silma kaks neogooti stiilis kahhelpottidest ahju. Tartu pottsepp Hans Lõoke valmistas need 20. sajandi alguses. Selliseid luksuslikke ahje kohtab Eesti kirikutes harva. Samal ajal sai kirik uue torni ja altarimaali Münchenist.

Aastal 1918 võtsid kommunistid Sangaste mõisa enda kätte. Toonane kirikuõpetaja Albert Hesse, kelle kaks venda tapeti, põgenes Ida-Preisimaale. Kogudust teenis ajutiselt tema 82-aastane isa, endine Sangaste õpetaja. Kui noormehed olid Vabadussõjas, käisid 1919. aastal leeris ainult tütarlapsed. Vabadussõja ausammast pole aga Sangastesse kunagi püstitatud – üks väheseid kihelkondi, kus seda pole. Plaaniti küll, aga taheti midagi võimsamat, sest oli rikas kihelkond. Enne sai aeg otsa, kui midagi ehitada oleks jõutud. 1924 ehitati uus orel, mis saabus kohale 15 hobusekoormaga! Ikka vendade Kriisade kätetöö.

Teises maailmasõjas jäi kirik küll terveks, kuid koguduse nõukogu viidi peaaegu täies koosseisus Siberisse.

Täna toimuvad siin endiselt jumalateenistused ja kontserdid.

Muudetud: 07.05.2026