Simuna kirik

Simuna kirik – ajalooline pühakoda, mille kalleimaks varaks on haruldane keiserliku sümboolikaga hõbepärg

Simuna Püha Siimoni kirik on Eesti üks vanimaid kivikirikuid, ehitatud 13. sajandil. Sõdades on kirikuhoone korduvalt hävinud, ka on torni tabanud välk, kuid ikka ja uuesti on see taastatud.

Viimati hävis Simuna kiriku torn 26. juulil 1951 tulekahju tagajärjel. Selle olevat põhjustanud mitte tol ajal tavapärane äikesenool, vaid kõrval asunud meierei põlengust lennanud säde.  Tulekahju kustutamisel leiti kirikust hulgaliselt sinna metsavendade poolt peidetud relvi. Kuigi Väike-Maarja Täitevkomitee esimees oli rangelt keelanud kiriku kustutamise, õnnestus kohalikel meestel ära hoida kiriku sisemuse süttimine. Juba sama aasta detsembris oli kirikul uus katus, kuid uus, 53,5 meetrini ulatuv tornikiiver sai valmis alles 1984. aastal.

Käesoleval sajandil on Simuna kiriku altariruumi aknad kaunistatud Dolores Hoffmanni vitraažidega.

Kirikus on säilinud puunikerdaja Chr. Ackermanni valmistatud altar. Orelimeister Gustav Normann ehitas kirikusse oreli. See on üks vanemaid eesti rahvusest orelimeistri töid, mis tänaseni säilinud.

2026. aastal on kirikutorn läbimas põhjalikku restaureerimistööd. Pärast remonditööde lõppu on külastajatel taas võimalik minna ka tornis asuvale vaateplatvormile.

Rääkides Simuna kirikust, ei saa mööda minna proua Amalie Emilie von Lütkest, kes oli abielus Avanduse mõisaomaniku pojaga. Talvel elasid nad Peterburis, Eestisse jõudsid vaid suvel. Krahvinna oli sagedane külaline oma tädipoja, helilooja Pjotr Tsaikovski juures. Seal olles ta ka suri. Matused peeti Peterburis, kuid maeti ta Simuna kalmistule. Koos krahvinnaga jõudis Simuna kirikusse ka kaunis õhukeste hõbelehtedega pärg, mida Peterburi Aleksandri Naisgümnaasiumi endised õpilased kandsid nende patrooni, krahvinna Amalie Emilie Lütke matuserongkäigu ees. See oli suurim austus, sest hõbelehtedega pärg oli tollal kõrgeim austusavaldus isegi keiserlikele persoonidele. Näiteks, kui Vene tsaar Nikolai II külastas  Barclay de Tolly mauseleumi  Jõgevestes,  siis asetas ta Barclay de Tolly hauale samasuguse pärja.

Nõukogude võimu saabudes  peideti keiserliku sümboolikaga hõbepärg võimu eest kirikusse ära ja leiti alles 1990-datel. Selliseid hõbepärgi endise Vene Impeeriumi aladel säilinud ainult väga üksikud.

Kirikust veidi eemal leiab Katku allika ehk Simuna allika, millest algab Pedja jõgi.

Muudetud 17.02.2026