Äntu järved ja lõputud legendid Põhjasõja kullast vene tankideni

Äntu järvestik tekkis juba pärast jääaega. Kui hiiglaslik jääkilp sulas, vajus maa mõnest kohast sisse ja tugevad allikad täitsid need lohud kristallselge veega. Seetõttu on Äntu järvede vesi nii puhas, et mõnes järves näeb põhja isegi 7–8 meetri sügavuselt. Järved ei ole vaid Eesti kõige rohekassinisemad ja selgeveelisemad, terves Baltikumis mujalt selliseid ei leia.

Siin on kokku seitse suhteliselt väikest looduslikke järve ja kolm tehisjärve. Looduslikud on Sinijärv, Vahejärv, Valgejärv, Linaleojärv, Mäeotsa järv, Umbjärv, Kaanjärv. 

Kõige kuulsam on Sinijärv, kõige suurem selgema veega järv ja Valgejärv aga on parim ujumiskoht. Siiski peab arvestama, et alliktest toituvad järved on üsna jaheda veega ka palaval suvepäeval. Kui aga talvel jää järve katab, siis on see allikate tõttu liiga õhuke, et sellele jalutama võiks minna. Teadlste hinnangul on järved on nii puhtana säilinud põhjusel, et neil pole otsest kasutamisväärtusi.

Lisaks looduslikele järvedele on siin ka kolm tehisjärve, mis tekkisid inimeste töö tulemusel. Vanasti vajasid inimesed vesiveskit, mis töötas voolava vee jõul. Selleks ehitati oja ette pais, mis tõstis veetaset ja moodustas väikese järve. Nii sündiski Äntu paisjärv, mida tuntakse ka Järaniku järvena. Ilma paisuta poleks veski saanud jahvatada vilja ega saagida laudu – need olid tol ajal väga tähtsad tööd. kel soov ujuma minna, siis ka Järaniku järve äärest leiab sobivaid kohti. Vaata kaarti!

Veski kuulus suure tõenäosusega Äntu mõisale, mis oli 19. sajandil aktiivne majanduskeskus. Mõisad vajasid veskeid nii enda kui ka talurahva tarbeks. Kuigi veskihoone on tänaseks kadunud, on paisjärv alles ja mõjutab loodust siiani: see loob uusi elupaiku lindudele ja konnadele, kuid muudab ka looduslikku veevoolu.

Vanarahvas teab, et Äntu järved olevat tekkinud Kalevipoja hobuse kabjalöökidest ja hobuse kusest.

Legendi järgi asub Valgejärve põhjas rootslaste poolt Põhjasõja ajal sinna uputatud varandusekast. Kasti asukoht ilmunud unes Mäetaguse vesiveski möldrile. Selle kättesaamise tingimuseks oli, et pool varandusest tuli jagada vaestega. Läbi suurte seikluste õnnestus kast järvest peaaegu kätte saada, kuid samas ei raatsitud varandust jagada, ja kast läks koos varanduse otsijatega järve põhja tagasi. Seal on ta ilmselt tänaseni.

Kaanjärves olevat uttude järgi koguni kuldtõld, mida nägevat ainult läbinisti aus inimene. Seni pole seda tõlda keegi näinud.

Umbjärves elavat aga Umbjärve rüütel, kes käib jaaiööl pidustuste ajal Punamäelt oma mõrsjat otsimas.

Rahvajutu järgi lebab kusagil Äntu järvedes lisaks aardekirstudele ja kullast tõldadele ka üks viimasest sõjast jäänud vene tank, mida plaanitud isegi üles tõsta, aga see protsess rikkuvat rohkem loodust kui asi väärt on.

Järvede vahel kulgevad Äntu järvede matkarajad.

Muudetud: 08.05.2026