Sõrve tuletorn – võimalus vaadata lätlaste tegemisi ja müstiline “Odratolgus”

Sõrve tuletorn on Eesti, aga ka Läänemere kõige kõrgem tuletorn, mille tuli on pimeda ajal nähtav kuni 28 km (15 meremiili)  kaugusele

Saaremaale sattudes tasub ära vaadata ka Sõrve poolsaarel asuv 53 meetrit kõrge, Eesti ja ka Läänemere kõige kõrgem, Sõrve tuletorn.   Tuletorn on orientiiriks eelkõige Liivi lahes ja Kura kurgus sõitvatele laevadele.

Esimene kirjalik märge siin paiknenud tuletornist pärineb aastast 1646. Siis valmis Sõrve poolsaare tipus asuval väikesel saarelel algeline tuletorn – tulepaak.  Sügistormid näitasid, et tulepaagi asukohaks valitud väikesaar oli sobimatu ja tulepaak koliti ümber Sõrve poolsaare tippu,  kohta, kus täna on tuletorn. 1663. aastal tõsteti  torni rajaja Heinrich Stegeling oma tegevuse eest aadliseisusesse ja aasta hiljem hankis ta endale Karl XI kuningliku kirjaga privileegid, millega talle omistati Torgu mõis.

1737. a Sõrve tuletorn riigistati. Balti mere laevastikust eraldati laev, mis hakkas tuletorni varustama puude ja kivisöega. Tuletorni ülevaatajateks hakati määrama tüürimeestest mereväeohvitsere ja nende abistajaiks madruseid. Tuletorni rekonstrueeriti 1770. aastal, kui tule kõrguseks merepinnast sai umbes 15 m, kuid mis hävis II maailmasõjas. Praegune kooniline monoliitbetoonist tuletorn püstitati 1960. aastal.

Suveperioodil on torn turistidele avatud. Tipust on selgelt näha ka Lätimaa.

Tuletorni juurest leiab Tigulohe labürindi. See maagiline kivilabürint sai oma nime Torgu kuningriigi vapieluka järgi, kellele olid esivanemateks viinamäetigu ning tuldpurskav lendsisalik basilisk. Enam kui 24 tonnist raudkividest moodustatud labürint  on traditsioonilistest veidi erinev – sisse- ja väljapääs paiknevad erinevas kohas. Nii saab seal korraga liikuda palju inimesi, mis on nii käidavas kohas nagu Sõrve säär suur pluss, sest siis ei pea ootama, kui eelmine on labürindis ära käinud. Labürindi pikkus on umbes 300 sammu. Labürindi algidee andsid aga hiidlased – Kuninglik Karskete Ölutinautlejate Selts “Odratolgus Labyrindis”.

2025. aasta augusti lõpus langes labürint vandaalitsejate ohvriks. Pea kolmandik üsna suurtest ja rasketest kividest oli oma kohast välja kangutatud ja laiali veeretatud.

1944. aasta oktoobris-novembris evakueeriti saksa okupatsioonivõimude survel Saksamaale 2500-3000 sõrulast. 2015. aastal avati tuletorni juures seda meenutav mälestustahvel.

Naabruses avati 2012. aastal ka mälestuskivi tuntud muusikule, heliloojale, kirjanikule ja ajakirjanikule Heldur Jõgiojale. 

Hea teada: 1930. aasta 3. septembril ujus pikamaaujuja Aleksander Laas Sõrve säärest Kuramaa randa. Ligi 40 kilomeetrise teekonna üle Irbeni väina läbis mees 17,5 tunniga. Juba järgmise aasta augustis ujus Laas üle Soome lahe Eestist Soome. Siiski tuleb märkida, et Naissaarel tehti peatus ja oodati soodsamat ilma. Kui ujumisest veel rääkida, siis omamoodi rekordi püstitas ka  soomlane Tuomas Kaario, kes ujus vähem kui ööpäevaga üle Soome lahe, tehes seda ilma kalipsota.

Muudetud: 03.09.2026