Kas teadsite, et Kabala villaveskis töötavad veel tänagi masinad, mis valmistatud ülemöödunud sajandi lõpuaastetel? Mõisa ajal jahvatati veskis peamiselt vilja. Pärast mõisate riigistamist läks Kabala mõis põllumajandusministeeriumi valdusesse.
1932. aastal täitus Lihula mõisa endise mõisniku Otto Timbergi suur unistus, kui ta ostis Kabala veski pärisomandiks. Pere kolis Lihulast Kabalasse ja alustas suuremate ümberehitustöödega. Maja ehitati pikemaks ja lisati teine korrus, kuhu paigaldati villa töötlemiseks vajalikud kraasid, villahunt ja Inglismaalt pärit vokk.
Lisaks vilja jahvatamisele ja villa töötlemisele sai veskis valmistada ka rohujahu ning seal oli olemas linamasin. Algselt töötasid kõik masinad vee jõul, hiljem kasutas vett vaid viljaveski.
Tänapäeval töötab hoones veel vaid villaveski, kus vanadel masinatel valmib lambavillast lõng. Kõige vanem töötav masin on Inglismaalt pärit vokk aastast 1896. Kuna villa töötlemine toimub endiselt samamoodi nagu üle-eelmisel sajandil, tegutseb tööstus nüüd ka muuseumina.
Erinevalt paljudest teistet villavabrikutest võetakse vastu ka väikeseid koguseid ja tagatakse, et saadav lõng on ikka oma villast.
Kabala villaveski on seega mitte ainult ajalooline tööstuspaik, vaid ka elav muuseum, kus saab näha, kuidas villa töötlemine on ajas muutunud.