Tarvastu kirik, mis elas üle nii tulekahju kui ka “töörahva viha”

Kujuta ette kirikut, mille kaks elusuuruses inglit on nikerdanud… kohalik taluperemees oma vasaku käega. Just nii sündisid Tarvastu kiriku kuulsad inglikujud.

Tüma talu peremees Jaan Viira nikerdas neid kaks aastat ja 1906. aastal tõsteti nad altariseina kohale, kus nad tervitavad külastajaid tänaseni.

Tarvastu kiriku täpne sünniaeg on teadmata, kuid arvatakse, et see rajati 13. sajandil, umbes samal ajal Tarvastu ordulinnusega. Algne hoone oli praegusest lühem ja ilma tornita. Sajandite jooksul tabasid kirikut sõjad ja rüüstamised – Liivi sõjas kaotas see oma võlvid, Rootsi ajal ehitati peale puidust torn.

Kõige dramaatilisem hetk saabus 6. mail 1892, kui välk lõi torni põlema. Leerisaalis olnud 130 tütarlast ootasid hinge kinni pidades, et torn kukuks kirikust eemale, kuid tugev tuul paiskas selle hoopis pikihoonele. Kohalikud jõudsid siiski päästa kroonlühtrid, oreli, kantsli ja altari, imekombel jäi alles ka 1771. aastal valmistatud tornikukk. Kirikust jäid alles vaid kivimüürid.

Taastamist alustati juba järgmisel kevadel. Ehitust juhtis tuntud meistrimees Gustav Beermann, kes oli töötanud Tallinna Kaarli ja Tartu Peetri kirikute juures. Tema käe all sai Tarvastu kirik uusgooti ilme, kõrged juurdeehitised ja nurgatornid. Tornikukk asendati kullatud ristiga, altarile kinkis marmorist laua õpetaja Michael Jürmann ning kirik taaspühitseti detsembris 1893, kuid orelimeister August Terkmanni uus orel jõudis kirikusse alles 1911.

Nõukogude ajal suhtuti kirikusse umbusuga – kohalikes ajalehtedes ilmusid pilkavad lood pastoritest ja „töölistevaenulikust kirikust“. Ometi jäi hoone püsima.

Täna seisab Tarvastu kirik väärikalt oma mäel, uusgooti vormid säramas ja kaks inglit valvamas – justkui vaikne tõestus, et ka tules ja tormis läbi käinud paik võib jääda helgeks ja hoitud.

Muudetud: 12.05.2026

58,230025245 25,8840253257427