Mõniste kirik – hävingust pääsenud puupärl ja eesti soost pühakuid

See 1855. aastal valminud pühakoda on üks väheseid puukirikuid, millel õnnestus nõukogude ajal pääseda lammutamisest või laoks muutmisest, säilitades oma algse vaimse väärtuse tänapäevani.

Mõniste-Ristiku Ristija Johannese Kirik on väike ja omanäoline puukirik Võru maakonnas Varstu alevikus. Kirik on õigeusu kirikutest Võrumaal vanuse poolest teisel kohal. Vanim on Võru Ekaterina kirik.

Kirik ehitati 1855. aastal Mõniste mõisa maadele ja seetõttu kandis see algselt nime Mõniste kirik. Kiriku kõrval on Ritsiku kalmistu. Kuna kirik ei asunud tegelikult Mõnistes, siis hakati seda hiljem kutsuma Mõniste-Ritsiku kirikuks. Kirik on pühitsetud prohvet Ristija Johannese nimele, kiriku nimepäeva peetakse koguduse poolt igal aastal 24 .juunil.

1837. aastal loodud Ritsiku kogudus tegi palju ära kohaliku elanikkonna vaimsel harimisel – 1931  aastal oli siin üks kihelkonnakool  ja kolm abikooli.

Kirikul on selles mõttes vedanud, et seda ei muudetud nõukogude okupatsiooniaastatel võimlaks ega laoks, samuti ei lõhutud kirikut maha nagu juhtus paljude pühakodadega.

17. septembril 2016 avati kiriku juures mälestuskivi eesti soost pühakutele, kooliõpetajatele Theodor ja Anna Petaile, kes küüditati juuniküüditamise käigus. Theodor lasti maha aastal 1942 Sosva vangilaagris, Anna suri aastal 1948 Tomski oblastis.  Aastal 2012 kanoniseeris Konstantinoopoli Püha Sinod nad uusmärtriteks. Mälestuskivi avamisel osalesid Kaitseliidu Võru malev, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred.

Kirikule tehti põhjalik remont 1930. aastal ja restaureeriti 1987. aastal. Sakraalhoonet on kõpitsetud hiljemgi.

Kirik on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks.

Muudetud: 04.05.2026