Kas teadsid, et Jägala linnus oli teadaolevalt mõni sajand enne Kristust üks põhjapoolse Euroopa suuremaid linnuseid?
Umbes 7000 aastat tagasi oli siin saar. Jägala jõe suudmes on arheoloogid leidnud märke, et inimesed elasid seal juba umbes 2000 aastat e.Kr. Selle tõestuseks on ka üks kammkeraamiline pott, mida tuntakse Jägala potina. See on tänaseni Eestis kõige paremini säilinud näide kammkeraamikast.
Hiljem, kui kunagine saar liitus maismaaga, tekkis järskude kallastega neemik, mis oli suurepärane koht linnuse ehitamiseks. Jägala linnus oli teadaolevalt mõni sajand enne Kristust üks põhjapoolse Euroopa suuremaid linnuseid. 2.–3. sajandil e.Kr. rajatud linnuse õuepindala ulatus 2,8 hektarini.
Viimaste aastate väljakaevamised on andnud unikaalseid rauast nooleotsi. Linnuse õuel on leitud ka põlenud puidust hoone jäänused, mis viitavad, et seal oli üsna tihe hoonestus.
1922. aastal said linnusejäänused tugevalt kannatada Linnamäe hüdroelektrijaama ehitamise tõttu.