Kuremaa loss – hõbepulma kingituseks terve põllumajandusimpeerium

Kui Alexander von Oettingen 1844. aastal oma lossi sisse õnnistas, ei tähistanud see mitte ainult hiilgavat hõbepulmapidu, vaid ka uue ajastu algust, kus väikesest mõisast kasvas regiooni suurim põllumajanduslik impeerium.

Kuremaa mõisa lugu algab 16. sajandil, kuid tõeliselt ärkab see paik ellu alles 19. sajandi keskel, kui siia jõuab mees, kellel oli nii visiooni kui ka visadust – Alexander von Oettingen. Tema käe all muutus Kuremaa mõis Palamuse kihelkonna suurimaks ja mõisakeskus sai kuju, mida me täna lossina tunneme.

Kujutle ehitusplatsi 1840. aastatel: 300 inimest rajamas vundamenti, kaks miljonit tellist, mis toodi kohale mõisa oma tellisetehasest, kaks kilomeetrit käest kätte edasi ulatades. Üks naine hõõrus seitse aastat värvi, millega kaeti kogu hoone välisseinad. See oli ajastu suurprojekt. Loss õnnistati sisse 5. jaanuaril 1844, Helene ja Alexander von Oettingeni hõbepulmapäeval.

Von Oettingenid ei ehitanud ainult maja – nad ehitasid üles terve majandusüksuse. Teraviljapõllud laienesid, kartulikasvatus kasvas, piirituse tootmine hoogustus. Kui mis osteti, oli siin 18 hoonet. Võõrandamise ajaks oli neid juba 48.

Pärast riigistamist, aastatel 1921- 2004 asus mõisa peahoones Kuremaa põllumajanduskool, mis oli spetsialiseerunud piimandusele ja karjakasvatusele, kuigi algselt oli kavas siia luua Põhja-Tartumaa üldhariduslik keskkool.

1986. aasta 23. veebruaril tabas hoonet ränk tulekahju, mis hävitas peaaegu kõik peale keldrikorruse ja tellisseinte. Ometi otsustati loss taastada – ja seda tehti Eesti mõistes rekordkiirusel. Hoone loeti restaureeritavaks kui arhitektuuriline mälestusmärk.   1987. aasta jõuludeks avati taastatud loss pidulikult.

Täna on lossi omanik Jõgeva vald.  Lossiruume kasutatakse konverentside, kontsertide, erinevate ürituste korraldamiseks. Loodud on Kuremaa lossi fond.

Liigirikas astmeline park laskub Kuremaa järve suunas, mis võlub puhkajaid hästikorrastatud supelranna ja puhkamisvõimalustega. Tänapäeval on pargi üldpindalaks 11,4 ha ja see on riigi suuremate parkide hulgas. Pargis elavad ka kaitsealused nahkhiired.

Lossist ja pargist asuvad jalutuskäigu kaugusel Kuremaa Veski, Kuremaa Supelrand  ja Kuremaa Terviserajad.

Muudetud: 10.05.2026