Morna mõis, kus “Õnne 13” fännid saavad reaalsuskontrolli

Kuigi turismibussid voolavad Morna mõisa lootuses leida sealt seriaalist tuttavaid võtteplatse, peidab see tagasihoidlik häärber hoopis suuremat saladust – päriselu on siin olnud kordades põnevam kui ekraanil nähtu.

Kujuta ette väikest, tagasihoidlikku mõisakompleksi, mis pole kunagi püüdnud olla uhke häärber – ja ometi on tal rääkida üllatavalt suur lugu. See on Morna mõis, sündinud umbes aastal 1800, kui ta eraldati naabrist, Õisu mõisast. Just siis kerkis siia ka väike mõisamaja, mis on tänaseni oma algsel kujul alles – lihtne, aga ajalooga laetud.

Morna kuulsaimad peremehed olid von Sieversid, kes hoidsid mõisa enda käes kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Viimane mõisnik, Karl von Sievers, oli tõeline maaelu visionäär. Tema ajal muutus Morna ümbrus üheks suureks aianduseksperimentiks: põllud ja kännustikud täideti noorte õunapuudega, kuivendati raba, rajati puukool, ehitati kasvumajad ja loodi lausa roosikasvandus, mille toodang rändas Riiga, Peterburi ja Moskvasse. Morna oli korraga nii mõis, teaduslabor kui ka ärikeskus.

Pärast riigistamist liideti Morna Polli riigimõisaga ning iseseisvuse aastatel rändas mõis käest kätte – eriti paistsid silma soomlastest ja rootslastest huvilised, keda võlus mõisa rahulik asukoht ja romantiline tagasihoidlikkus.

Viimastel kümnenditel on Morna saanud täiesti uue kuulsuse. Tänu menuseriaalile “Õnne 13” on siia sõidetud lausa turismibussidega, et uurida, kus täpselt neid kuulsaid võtteid tehakse. Kohalikud muigavad – Morna nimi on seriaalist tuttav, aga päris võtteplatsid asuvad hoopis mujal.

Täna on Morna mõisahooned ja park ehitismälestised, mis hoiavad alles ühe väikese, kuid omanäolise mõisamaailma loo – loo, kus aiandus, ettevõtlikkus ja popkultuur põimuvad üllatavalt mõnusaks tervikuks.

Muudetud: 13.05.2026