Kärsa kirik – monument Tsaari-Venemaa läbikukkunud propagandale

Kärsa õigeusu kirik on elav monument Tsaari-Venemaa läbikukkunud propagandale, kus vaatamata lubatud maadele ja maksusoodustustele jäid kohalikud talupojad truuks oma luterlikule usule, jättes uue uhke pühakoja aastakümneteks pooltühjana seisma.

Räpina–Värska tee ääres, veidi pärast Ahjat, hakkavad rändajale silma väikesed sibulakuplid. Need kuuluvad Kärsa õigeusu kirikule – pühakojale, mille ajalugu peegeldab hästi Eesti usuelu muutlikke aegu. 19. sajandi teisel poolel, mil Vene riik toetas talupoegade üleminekut õigeusku, ehitati siia 1878. aastal riigi toel uus kirik ja õnnistati juba järgmisel aastal. Kogudus oli olemas varem, 1851. aastast. Kohalik elanikkond jäi siiski valdavalt luterlikuks ning värske kiriku kasutus jäi oodatust tagasihoidlikumaks.

Kõigi õigeusu kirikute juurde tuli asutada ka kihelkonnakool, selles nähti ühte võimalust õigeusu leviku suurenemisel. Kuna Kärsa õigeusklikud kuulusid Võnnu koguduse alla, oli ka õigeusu kihelkonnakool Võnnus, Kärsast ligikaudu 15 km eemal.  Võib eeldada, et nii kaugele kooli just väga palju Kärsa küla lapsi ei jõudnud. Ilmalik külakool oli Kärsas olemas juba varem, lisaks olid Ahjas (6 km) ja Räpinas (10 km) luterlikud kihelkonnakoolid.

Kirikut kasutas kuni koguduse sulgemiseni 1964. aastal Võnnu Kristuse Sündimise kogudus.

Uus elu algas 1989. aastal, kui kohalik metodisti kogukond otsustas laguneva hoone korda teha. Jõululaupäeval peeti siin taas teenistus – esimene pärast pikka pausi. Nõukogude perioodil oli kirikut kasutatud ka laohoonena, kuid nüüd sai sellest taas jumalakoda. 1991. aastal rajati ametlikult Eesti Metodisti Kiriku Kärsa kogudus, kelle kasutuses on lisaks ka endine vorstivabrik Ahja keskuses.
Kärsa kiriku lugu haakub laiemalt Eesti õigeusu ajalooga. 19. sajandil rajati üle maa ligi 170 uut õigeusu kirikut, kuid nende kasutus sõltus piirkondlikest oludest ja kogukondade eelistustest. 1923. aastal tunnustas Konstantinoopoli patriarh Eesti Apostlik‑Õigeusu Kirikut autonoomsena; nõukogude ajal see katkestati, kuid taasiseseisvumise järel taastati.
Täna seisab Kärsa kirik teetammil kui vaikselt väärikas mälestusmärk – hoone, mille tähenduse on eri aegadel loonud nii selle rajajad kui ka hilisemad kogukonnad, kes on pühakojale uue elu andnud.

Kirik on 1999. aastast arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all.

Muudetud: 25.05.2026