Öötla mõis – parunite varjatud rahamasin

Öötla mõis on elav tõestus sellest, et tõeline rikkus ei vajanud hiilgavaid saale.

Von Stackelbergide käes sai sellest võimas majandusmõis, kus esindusliku häärberi asemel investeeriti hoopis aitadesse, tallidesse ja maaharimisse.

Öötla mõis on üks Järvamaa vanemaid mõisakohti, mille ajalugu ulatub 14. sajandisse. Härrastemaja, mida täna näeme, pärineb valdavalt 18.–19. sajandist. Varasemad kirjeldused räägivad madalast ühekorruselisest mõisast, kuid hilisemad ümberehitused andsid hoonele praeguse kuju.

Mõisa on pidanud mitmed perekonnad: Pohlmannid, Drentelnid, Römerid ja Hagemannid. 1804. aastal läks mõis von Stackelbergide valdusse, kelle käes see püsis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Stackelbergid kujundasid Öötla tugevaks majandusmõisaks, kus olulisimad polnud mitte esinduslik häärber, vaid ait, tallid, sepikoda ja ulatuslikud põllumaad. Siia ei kerkinud uhket häärberit, kuna Öötla oli nende jaoks vaid kõrvalmõis, majandusmõis, mitte esinduslik kodu.

Öötla mõis seostub ka teaduslooga. Koeru ümbrus oli 19. sajandil oluline piirkond Wilhelm Struve mõõdistustöös, mil täpsustati Maa kuju ja suurust – töö, mis kuulub täna UNESCO maailmapärandisse. Mõisad, sh Öötla, olid sellel ajal olulised orientiirid ja tugipunktid.

Oötla mõisas paiknes esimese vabariigi ajal ja ka nõukogude ajal kuni aastani 1970 kool, koos köögi ja internaadiga. Kool oli peale sõda ainuke kunagise Kareda valla kool, kus oli seitse klassi, sellest ka internaadi vajadus.

Mõis on täna eravalduses. Hoone ei ole muinsuskaitse all.

Läheduses tasub külastada Koeru kirikut , Norra ja Ervita mõisaid ning Esna allikaid.

Muudetud: 18.05.2026