Salla mõis ja 17-meetrine legend, mis tormile ette jäi

Kui Salla mõisapargi kuulus Plettenbergi tamm 1987. aasta sügistormis hirmsa raginaga murdus, lõppes küll ühe Eesti võimsama põlispuu elukaar, kuid selle lugu elab edasi tormimurrust voolitud neljameetrilises rüütliskulptuuris.

Salla pargis kasvas maakonna vanima puuna tuntud Plettenbergi tamm, mille ümbermõõt arvatakse olevat kuni 5 meetrit ja kõrgus 17 meetrit. Üks kaksikharudest murdus 1968. aasta 10. oktoobril. Teise haruga seisis tamm veel 19 aastat, varisedes tüvelt hirmsa ragina ja mürina saatel 1987. aasta 25. septembril.

Pärimuse järgi pidas Liivi ordu üks kuulsamaid ordumeistreid Wolter von Plettenberg just selle puu all oma rüütlitega nõu. Kuigi Salla mõisa omanikuks oli 16. sajandil ordumeistri vend Johann von Plettenberg, siis ajaloolised allikad ordumeisti enda viibimist Salla mõisas ei kinnita. Kuid legend on elanud edasi põlvest põlve ning muutnud tamme üheks mõisa sümboliks.

Mõisa enda ajalugu ulatub aastasse 1479, mil selle omanikuks sai Dietrich Lyttel. Järgnevatel sajanditel liikus mõis käest kätte. 19. sajandil elas siin ka rüütelkonna pealik ja hilisem Liivimaa kuberner  Magnus von Essen. Viimaseks omanikuks enne 1919. aasta võõrandamist jäi haagikohtunik Ernst von Harpe.

Peahoone praegune ilme kujunes 18. sajandi teisel poolel, mil sellele anti baroksete mõjutustega varaklassitsistlik kuju. Arhitektina peetakse tõenäoliseks Tartu meistrit Johann Heinrich Bartholomäus Waltherit. Kui mõelda, et tollal kujundati mõisahooneid sama hoolega nagu täna kujundatakse moodsaid büroohooneid, siis Salla mõis oli kindlasti oma ajastu prestiižiprojekt.

Pärast mõisate riigistamist kolis siia 1921. aastal Salla kool, mis tegutses majas ligi sajandi – kuni 2014. aastani, mil kool suleti õpilaste vähesuse tõttu. Nõukogude ajal oli siin Salla 8-klassiline kool, mis tähendab, et paljude kohalike jaoks on see hoone pigem koolimaja kui mõis. Samas majas on üle kümne aasta töötanud ka Salla raamatukogu.

Mõisa ümbritseb üks Eesti liigirohkemaid parke. Siin kasvavad põlispuud, pärnaalleed ja haruldased liigid, mille on istutanud Tartu Ülikooli noored botaanikud – serbia kuused, hallid nulud, ebatsuugad, sammaselupuud ja kevaditi valgete õitega enelad.

Aastal 2002 püstitati parki langenud tamme auks puuskulptuur ” Plettenbergi rüütel”, mille autoriks on skulptor Urmas Rauba.

Täna on mõis eraomandis.

Muudetud: 17.05.2026