Allikad:
Nõmmeveski küla ajalooline õiend, S.Berglund, H.Pärdi
Nõmmeveski HEJ – Lahemaa uhkus, mille hävitas üks elektripliit
1964. aasta novembrihommikul lõppes Nõmmeveski hüdroelektrijaama hiilgeaeg ootamatu tulekahjuga, jättes looduse rüppe vaid salapärased varemed, mis juba aastaid ootavad uuestisündi.
Nõmmeveski juga on 1,2 m kõrgune, kärestikune ja Lahemaa kõige veerikkam juga. Nõmmeveski juga asub Valgejõel. See ei kuiva kunagi ära, kuid suvise põua ajal võib veetase siin mõnevõrra langeda. Vee kulutaval toimel taganeb juga pidevalt, seda märgib ka kanjonorg peaastangust allpool.
Just selle jõu pärast sündis siia 20. sajandi alguses üks Eesti põnevamaid tööstusrajatisi: hüdroelektrijaam, mille varemeid näed tänagi kanjonioru serval. Kuni 1920. aastateni töötas siin tavaline vesiveski. Siis aga otsustas Joaveski papivabrik, et Valgejõe jõud võiks anda midagi enamat – elektrit. 1923-1927 ehitati Nõmmeveskile hüdroelektrijaam, mille võimsus oli oma aja kohta muljet avaldav 250 hobujõudu.
Jaama südameks on betoonpostidele tõstetud veekanal, Eestis ainulaadne akvadukti meenutav rajatis. See, rahvasuus “Hiina müüriks” kutsutud kanal hakkab juba kaugelt silma.
Jaamas töötasid juhataja-mehaanik ja kaks töölist, ülemisel korrusel oli isegi ametikorter.
Elekter viidi Joaveski vabrikusse 1,5 kilomeetri kaugusele 10 meetri kõrgustel puupostidel kulgevate vaskjuhtmete kaudu.
8. novembril 1964, päev pärast suure oktoobrirevolutsiooni aastapäeva, puhkes jaamas tulekahju. Tuli oli alguse saanud üjest teise korruse toas olnud elektripliidi katkisest juhtmest. Hoone hävis täielikult, alles jäid vaid kanal, vundament ja veidi müüri.
Sellest ajast on Nõmmeveski elektrijaam olnud vaikne tööstuspärand, mille ümber loodus tasapisi varemeid tagasi võtab. Joaveski papivabrikut põleng siiski ei mõjutanud, mõned aastad varem oli papivabrik ühendatud riikliku elektrivõrguga.
Jaama varemed kuuluvad Boorela OÜ‑le, kes on alates 2000. aastast soovinud jaama taastada ning rajada siia hüdroenergeetika muuseumi, õppeklassi ja vaateplatvormi. Keskkonnaamet pole aga seni vee-erikasutusluba andnud – Nõmmeveski asub Lahemaa rahvuspargis ja Natura 2000 alal, mistõttu tuleb arvestada nii looduskaitse kui ka ettevõtlushuvi. Alternatiivina, kui tootmist ei tohi alustada, saaks kasutada kanalit vähi- või kalakasvatuses. Kohtuvaidlus jätkub.
Samal ajal muutuvad varemed üha ohtlikumaks: kanal on murenenud, postid vajuvad, sillal on liiklemine riskantne.
Nõmmeveski on koht, kus loodus ja tööstusajalugu põrkuvad – ja kus tulevik sõltub sellest, kas eelistada taastamist või lasta loodusel oma töö lõpuni teha.
Loobu jõel Nõmmeveskil on surisenud ka filmikaamerad. Siin võeti üles kaadreid filmidele Metsluiged (1987), Puud olid… (1985) ja Verekivi (1972).
Muudetud: 06.05.2026
Viru-Nigula Koduloomuuseum, Asukoht täpsustamisel, Tallinn-Narva mnt 112 km veidi teest eemal heki juures Vintri küla Vana-Vigala küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78003, Eesti Sindi linn, Tori vald, Pärnu maakond, Eesti Tornimäe Põhikooli juures Pääsküla raba parkla Pääsküla raba, Männiku küla Rapla vald, Rapla maakond Kodila küla, Rapla vald, Rapla maakond Rapla vald, Rapla maakond Velna küla Norra küla, Järva vald, Järva maakond Tarvastu küla, Viljandi vald, Viljandi maakond Vallamaja, Tartu mnt, Pajusti alevik, Penuja küla, Mulgi vald Sindi linn, Tori vald Käru alevik,Türi vald,