Kõue mõis – ümbermaailmareisid ja auhinnatud butiikhotell
Ümbermaailmareiside kangelane Otto von Kotzebue, kes juhtis ekspeditsioone ja kelle viimne puhkepaik asub sealsamas Kose kirikuaias lähedal, jättes mõisa maadele tugeva meresõiduajaloo pitseri.
Vardi mõisas sündinud maadeuurija Otto von Kotzebue oli osalenud aastatel 1803–1806 Adam Johann von Krusensterni juhtimisel toimunud ümbermaailmareisil ja juhtinud hiljem ise kahte ümbermaailmareisi, enne, kui 1832. aastal Kõue mõisa ostis. Just Kõue mõisass sündisid need keisri isiklikult toetusel avaldatud reisikirjad, mis viisid selle Harjumaa mõisa globaalse teaduse kaardile.
Mõisa lugu algas aga palju varem. Kõue–Triigi mõis on üks Harjumaa vanemaid mõisakohti, mille lugu ulatub tagasi 1319. aastasse. Varaseimast perioodist on teada, et praeguse peahoone kohal seisis kunagi väike vasallilinnus – haruldane kihistus, mis viitab piirkonna strateegilisele tähtsusele keskajal. Mõis kuulus esmalt Dückeritele, seejärel Saltzadele ning pärast Põhjasõda Strykide suguvõsale.
17.–18. sajandil rajati ühekorruseline barokne peahoone, praeguse klassitsistliku välimuse sai mõis von Brevenite ajal 19. sajandi alguses. Alates 1832. aastast kuulus mõis maailmarändur Otto von Kotzebuele, kelle perekond hoidis mõisa ligi 75 aastat.
Otto von Kotzebue oli varem osalenud ühel ja juhtinud keisri nimel kahte suurt ümbermaailmareisi. Just siin valmisid nüüd mitmed tema reisikirjad, mis avaldati keisri toetusel. Kotzebue järgi on nimetatud tema avastatud Tšuktši mere laht Alaska looderannikul ja linn sama lahe ääres Alaskal. Filipiinidel elav liblikas Pachliopta kotzebuea ning Põhja-Ameerikas kasvav Kotzebue ädalalill on samuti tema järgi oma nimed saanud.
Otto von Kotzebue on maetud Kose kirikuaeda. On kahetsusväärne, et Kotzebue ei kirjutanud oma raamatutes peaaegu mitte midagi endast. Nii leidub tänaseni tema eluloos ebatäpsusi ja vasturääkivaid fakte.
Oma jälje Eesti kultuurilukku on kirjutanud ka maadeuurija isa, näitekirjanik August von Kotzebue. Ta elas mõnda aega Virumaal Kiiklas ja asutas seal 1784. aastal Eesti ajaloos esimese asjaarmastajate teatritrupi.
1922. aastal sai mõisa teenete eest Vabadussõjas kolonel Karl-Johann Laurits, kes müüs selle juba 1939. aasta. Aastatel 1943 -1975 kasutati mõisahäärberit koolihoonena. Pärast seda seisis maja tühjalt ja lagunes.
2000. aastatel algas põhjalik taastamine, mille võtsid ette Eerik-Niiles Kross ja tema kunstnikust abikaasa Mary Jordan. Selleks ajaks oli mõis sisuliselt hävinud, ümber varemets peahoone vohas karuputk.
2012. aastaks taastatud mõis on pälvinud rahvusvahelist tunnustust nii arhitektuuri kui sisekujunduse eest. Kõue mõis on pälvinud märkimisväärset rahvusvahelist tähelepanu. 2013. aastal tunnustati mõisa Kauneima Kodu tiitliga. 2016. aastal omistati sellele Maailma Kõige Imepärasema Sisekujundusega Butiikhotelli tiitel – Kõue mõis on esimene ja ainus Eesti hotell, mis selle auhinna on võitnud. 2017. aastal tunnustas Eesti Mõisate Ühendus mõisa Eesti Parima Mõisamajutuse Hoone tiitliga.
Mõis toimib täna kultuuri- ja majutuspaigana. Mõisas on eksponeeritud maadeavastaja ja meresõitja Otto von Kotzebue maakaarte ja päevaraamatuid. Eraldi raamatukogutoas on üks paremaid raamatukollektsioone baltisaksa ajaloost Eestis.
Viimastel aastatel on mõis olnud makseraskustes.
Kõue mõisa maadelt on leitud seitse arheoloogiamälestist, sealhulgas neli viikingiaegset hõbeaaret. Need viitavad, et piirkond oli juba tuhande aasta eest jõukas kaubanduskoht, kus tegeldi rauatootmise ja ehetekunstiga ning austati äikesejumal Kõuet.
Muudetud: 20.05.2026
Tõlli küla, Tõstamaa, Pärnu linn, Pärnu maakond
Pärnu linn, Pärnu maakond
Aleksander III mälestussammas
Alliklepa ujumiskoht
Reina küla lääneosas elas prohvet Seiu ehk Aleksei Aav
Võru vald, Võru maakond
Jõõpre Püha Suurkannataja Georgiuse kirik, Jõõpre küla, Pärnu linn
Rääka küla, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond
Muumioru, Leht on toimetamisel
Lindora laata peetakse igal aastal simunapäeval, 28. oktoobril
Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, Leht on toimetamisel
Treimani kirik, Rannametsa — Ikla, Treimani küla, Häädemeeste vald, Leht on toimetamisel
Otitooma tee 31, Türisalu, Siin kusagil on uus madalseiklusrada
Vana-Koiola küla
Varbla kool
Haapsalu linn, Lääne maakond
Hara suurkivi, Loksa — Hara
Reima Kadakas, Suursoo tee
Kalevi-Liiva, Kaberla — Kaberneeme
Siia on maetud Kilingi-Nõmme koolipõlengus hukkunud 18 last
Jausa küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond
Surju küla, Saarde vald, Pärnu maakond, 86401, Eesti
Heiste küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, 92242, Eesti
Meriküla, Harku vald
Vana-Vigala endise raudteejaama veetorn, 21a, Jaama, Vana-Vigala küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78003, Eesti
Jussi telkimisala, Koonukõrve sild, Koitjärve küla, Kuusalu vald, Harju maakond, Eesti
Koitjärve küla, Kuusalu vald, Harju maakond, Eesti
Muuseum on oma tegevuse lõpetanud
Ausammas on viidud Lagedile muuseumi
Vistla küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond, 46028, Eesti
Rae küla, Rae vald, Harju maakond, 75310, Eesti
Luhamaa Pühavaimu kirik, Luhamaa vana kivitee, Määsi, Määsi küla, Setomaa vald, Võru maakond
Mustjala Prohvet Eeliase kirik
Mustjala Anna kirik
Rohuneeme kabel
25, Merepiiga tee, Rannamõisa küla, Harku vald
Mõniste küla
Kaliküla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond
Velise mõisa kalmistu, Kilgi tee, Päärdu, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
Velise küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
Velise küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
Jädivere mõis, eravalduses, ligipääs puudub
Porkuni järv
Vändra gümnaasium, 13, Kooli, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Vändra kivi, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Võidula küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond
Roodi küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87232, Eesti
Rae-Veski, Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Jändja küla, Türi vald, Järva maakond, 72243, Eesti
100, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Vändra Martini kirik, 32, Pikk, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Sikana küla, Põhja-Pärnumaa vald,
Tootsi alev, Põhja-Pärnumaa vald,
Liivarand
Väike liivaribaga ujumiskoht
Restu küla, Otepää vald, Valga maakond, 67006, Eesti
Liivarannaga ja heas korras.
Sanatooriumi tee, Väike-Rõsna küla, Värska alevik, Setomaa vald, Võru maakond, 64034, Eesti
Õrsava järve rand, siin on ka Õrsava ja Laskevälja matkaradade alguspunkt.
Tirbi küla
Kõiguste
Tõrise, Tõrise küla
Põlula küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond, 46711, Eesti
Seidla mõis
Viru-Nigula Koduloomuuseum,
Asukoht täpsustamisel, Tallinn-Narva mnt 112 km veidi teest eemal heki juures
Vintri küla
Vana-Vigala küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, 78003, Eesti
Sindi linn, Tori vald, Pärnu maakond, Eesti
Tornimäe Põhikooli juures
Pääsküla raba parkla
Pääsküla raba, Männiku küla
Rapla vald, Rapla maakond
Kodila küla, Rapla vald, Rapla maakond
Rapla vald, Rapla maakond
Velna küla
Norra küla, Järva vald, Järva maakond
Tarvastu küla, Viljandi vald, Viljandi maakond
Vallamaja, Tartu mnt, Pajusti alevik,
Leht on toimetaisel
Penuja küla, Mulgi vald
Sindi linn, Tori vald
Leht on toimetamisel
Käru alevik,Türi vald,
Leht on toimetamisel



