Kõue mõis – ümbermaailmareisid ja auhinnatud butiikhotell

Ümbermaailmareiside kangelane Otto von Kotzebue, kes juhtis ekspeditsioone ja kelle viimne puhkepaik asub sealsamas Kose kirikuaias lähedal, jättes mõisa maadele tugeva meresõiduajaloo pitseri.

Vardi mõisas sündinud maadeuurija Otto von Kotzebue oli osalenud aastatel  1803–1806 Adam Johann von Krusensterni juhtimisel toimunud ümbermaailmareisil ja  juhtinud hiljem ise kahte ümbermaailmareisi, enne, kui  1832. aastal Kõue mõisa ostis.  Just Kõue mõisass sündisid need keisri isiklikult toetusel avaldatud reisikirjad, mis viisid selle Harjumaa mõisa globaalse teaduse kaardile.

Mõisa lugu algas aga palju varem. Kõue–Triigi mõis on üks Harjumaa vanemaid mõisakohti, mille lugu ulatub tagasi 1319. aastasse. Varaseimast perioodist on teada, et praeguse peahoone kohal seisis kunagi väike vasallilinnus – haruldane kihistus, mis viitab piirkonna strateegilisele tähtsusele keskajal. Mõis kuulus esmalt Dückeritele, seejärel Saltzadele ning pärast Põhjasõda Strykide suguvõsale.

17.–18. sajandil rajati ühekorruseline barokne peahoone, praeguse klassitsistliku välimuse sai mõis von Brevenite ajal 19. sajandi alguses. Alates 1832. aastast kuulus mõis maailmarändur Otto von Kotzebuele, kelle perekond hoidis mõisa ligi 75 aastat.

Otto von Kotzebue oli varem osalenud ühel ja juhtinud keisri nimel kahte suurt ümbermaailmareisi. Just siin valmisid nüüd mitmed tema reisikirjad, mis avaldati keisri toetusel. Kotzebue järgi on nimetatud tema avastatud Tšuktši mere laht Alaska looderannikul ja linn sama lahe ääres Alaskal. Filipiinidel elav liblikas Pachliopta kotzebuea ning Põhja-Ameerikas kasvav Kotzebue ädalalill  on samuti tema järgi oma nimed saanud.

Otto von Kotzebue on maetud Kose kirikuaeda. On kahetsusväärne, et Kotzebue ei kirjutanud oma raamatutes peaaegu mitte midagi endast. Nii leidub tänaseni tema eluloos ebatäpsusi ja vasturääkivaid fakte.

Oma jälje Eesti kultuurilukku on kirjutanud ka maadeuurija isa, näitekirjanik August von Kotzebue. Ta elas mõnda aega Virumaal  Kiiklas  ja asutas seal 1784. aastal Eesti ajaloos esimese asjaarmastajate teatritrupi.

1922. aastal sai mõisa teenete eest Vabadussõjas kolonel Karl-Johann Laurits, kes müüs selle juba 1939. aasta. Aastatel 1943 -1975 kasutati mõisahäärberit koolihoonena. Pärast seda seisis maja tühjalt ja lagunes.

2000. aastatel algas põhjalik taastamine, mille võtsid ette Eerik-Niiles Kross ja tema kunstnikust abikaasa Mary Jordan. Selleks ajaks oli mõis sisuliselt hävinud, ümber varemets peahoone vohas karuputk.

2012. aastaks taastatud mõis on pälvinud rahvusvahelist tunnustust nii arhitektuuri kui sisekujunduse eest.  Kõue mõis on pälvinud märkimisväärset rahvusvahelist tähelepanu. 2013. aastal tunnustati mõisa Kauneima Kodu tiitliga. 2016. aastal omistati sellele Maailma Kõige Imepärasema Sisekujundusega Butiikhotelli tiitel – Kõue mõis on esimene ja ainus Eesti hotell, mis selle auhinna on võitnud. 2017. aastal tunnustas Eesti Mõisate Ühendus mõisa Eesti Parima Mõisamajutuse Hoone tiitliga.

Mõis  toimib täna kultuuri- ja majutuspaigana. Mõisas on eksponeeritud maadeavastaja ja meresõitja Otto von Kotzebue maakaarte ja  päevaraamatuid. Eraldi raamatukogutoas on üks paremaid raamatukollektsioone baltisaksa ajaloost Eestis.

Viimastel aastatel on mõis olnud makseraskustes.

Kõue mõisa maadelt on leitud seitse arheoloogiamälestist, sealhulgas neli viikingiaegset hõbeaaret. Need viitavad, et piirkond oli juba tuhande aasta eest jõukas kaubanduskoht, kus tegeldi rauatootmise ja ehetekunstiga ning austati äikesejumal Kõuet.

Muudetud: 20.05.2026