Aakre mõis

Kas teadsid, et erinevalt paljudest teistest mõisahäärberitest , kuhu kavandati peale mõisareformi kooli, ehitati Aakre mõisa peahoone lausa  tundmatuseni ümber?

Aakre mõisa on kirjalikes allikates esimest korda mainitud 1557. aastal. Algselt valitsesid siin Flemingid, 17. sajandil mõis riigistati ja sellest sai algul Rootsi, hiljem Vene riigimõis., mille keiser Paul I maha müüs. Omanikud vahetusid. 1853. aastal omandasid mõisa von Rohlandid ning nende pere kätte jäi see mõisareformini. Viimane omanik oli 1907. aastast õigusteaduste doktor professor Woldemar von Rohland.

Mõisa ühekorruseline kivist peahoone ehitati 19. sajandil, von Rehbinderite ajal.  Pärast riigistamist plaaniti mõisahäärberisse tuua kohalik kool. Senine koolihoone põles 1920. aastal kogu sisustusega maani maha, mõisahäärber aga polnud veel õpilaste vastuvõtuks valmis. Nii magasid internaadi puudumisel kaugemalt tulnud lapsed mõnda aega otse klassiruumi põrandal.  Alles 1930-datel ehitati hoone Tartu linnaarhitekt Arnold Matteuse projekti järgi oluliselt ümber, arvestades just kooli ja laste vajadusi. Ehitati välja katusekorrus, keldrisse tuli söögisaal ja lisaks leidsid majas koha ka õpetajate korterid. Nõukogude ajal, kui kool oli mõnda aega suletud, tegutsesid siin  raamatukogu, sidejaoskond, kauplus ja söökla, lisaks olid hoones korterid. Rohkete ümberehituste tõttu pole hoone siseruumides ajalooliselt väärtuslikest detailidest eriti midagi säilinud. Küll aga olid lasteaed-algkooli töötajad siin kuulnud kummitust, keda on peetud viimase mõisapreili Margareta vaimuks. Lateaed-algkool tegutses mõisahoones 2022. aasta sügiseni.

Muudetud: 01.09.2025