Kalana sadam – Rootsi kuninga pärandist surfarite paradiisiks

Kalana sadam sai alguse elupäästjate ja vabatahtlike jaamast, kus rannale jõudmine oli tihti elu ja surma küsimus.

Kalana sadama lugu ulatub tagasi Rootsi kuninga Gustav II Adolfi aega, 17. sajandi algusesse. Just siis hakati Kaleste lahe läänepoolsele kaldale rajama esimest sadamakohta, mille peamine ülesanne oli toetada merepäästet. See oli karm ja tuuline paik, kus iga randumine võis olla elu ja surma küsimus.

1870. aastail rajati siia päästepaadijaam, mille 10‑aeruline paat oli mehitatud vaprate vabatahtlikega. 19. sajandi lõpus muutus Kalana aga hoopis teistsuguseks sõlmpunktiks – siit veeti välja metsa ja ehitusmaterjali, mis liikus üle mere suurematele turgudele.

Teise maailmasõja ajal sai sadam rängalt kannatada. Päästepaati kasutasid sõjapõgenikud, kes püüdsid siitkaudu pääseda üle mere. Pärast sõda kerkis vajadus uue jäävaba sadama järele ning 1960. aastal valmis 102 meetri pikkune puidust kai. Mõne aasta pärast lisandus betoonkai ning Kalana kujunes kalurikolhoosi „Hiiu Kalur“ üheks olulisemaks kala vastuvõtupunktiks ja talisadamaks.

1990.–2000. aastatel jäi sadam pikalt tühjaks, kuni 2011. aastal alustas kohalik ettevõtja Endel Evert uue erasadama rajamist. 2020. aastal ostis Hiiumaa vald sadama välja ja rajas siia Kalana jahisadama – koha, kus kohtuvad külalised, kohalikud meresõitjad ja rannakalurid. Uus jahisadam avati 2023. aastal.

Kalana neemetipp ise juba on vägagi ainulaadne koht. Läänekaartest ümbritseb poolsaart avameri ning lähimate Rootsi saarteni on üle saja meremiili. Autosõit Kalanast mööda maanteed Kärdlasse ja muudesse Hiiumaa asustatud paikadesse võtab rahuliku kulgemise korral peaaegu tunni.

Tänaseks on Kalanast saanud aktiivse kogukonnaga tegus piirkond, kus on nii majutus- kui  toitlustusasutused, ka oma sadam.

Muudetud: 25.05.2026