Dejevo sõjaväelinnak, mis haihtus nagu kummitus

Keset Saaremaad asus kunagi poolsalajane linnak, millele andis nime Saaremaal langenud vene reamees, legendiks saanud sõjakangelane Vladimir Dejev.

Baaside lepingu sõlmimise järel 1940. aastal asus Punaarmee rajama endale saare keskele suuremat paiknemisbaasi, kus 5000 hektaril asuksid õppe- ja laskeväljakud ning tankodroom. Valik langes kena männimetsaga liivasele alale Karujärve ääres. Sellest sai suurim sõjaväebaas Saaremaal. Ehitusel olid abiks kohalikud elanikud, saades selle eest üsna head tasu.

1941. a juunis oli Karujärve linnakus juba 6150 meest ja ladudes kaks kolmandikku kogu Saaremaa väekontingendi laovarudest. Kui sõjategevus jõudis Saaremaale, lasti laod õhku ja osa hooneid süüdati.

Sõja ajal kasutasid sakslased ala sõjavangilaagrina. Pärast sõja lõppu baseerus siin Nõukogude ujuvtankide pataljon, mis harjutas Karujärvel. 1960-ndate aastate alul toodi siia raketid. Dejevos teenis siis kokku oma pool tuhat sõjaväelast. Linnakus tegutses Marati tsehh, milles ohvitseride naised ja ka kohalikud elanikud said tööd õmblejatena, linnakus oli oma postkontor, pood, venekeelne algkool.

1959. a. nimetati sõjaväeosa ja selle juurde kuuluv linnak Nõukogude Liidu kangelase Vladimir Dejevi järgi Dejevoks. Vladimir Dejev (1925-1944) oli Punaarmee 131. laskurdiviisi 743. laskurpolgu reamees, kes paistis eriti silma Narva ja Saaremaa vallutamise lahinguis ning sai Saaremaal ka surmavalt haavata. Postuumselt omistati talle Nõukogude Liidu kangelase nimetus. Nõukogude ajal kandsid Dejevi nime ka tänav ja lasteaed Kuressaares, toona Kingissepas ning pioneerimalev Kingissepa Keskkoolis.

Okupatsiooniväed lahkusid Dejevost 1992. aastal, siis muudeti ka emdise linnaku nimi Karujärve külaks. Linnaku hooned lammutati 2008. Tänaseks seal midagi olulist enam säilinud ei ole. aastal.

Muudetud: 13.03.2026

Vändra gümnaasium, 13, Kooli, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Vändra kivi, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Võidula mõis, Rõusa — Käru, Võidula, Võidula küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87634, Eesti

Roodi küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87232, Eesti

Rae-Veski, Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Jändja küla, Türi vald, Järva maakond, 72243, Eesti

100, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Vändra Martini kirik, 32, Pikk, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Sikana-Pooli, Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Mannare, Sikana küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87627, Eesti

Tootsi alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87501, Eesti

Liivarand

Väike liivaribaga ujumiskoht

Restu küla, Otepää vald, Valga maakond, 67006, Eesti

Liivarannaga ja heas korras.

Sanatooriumi tee, Väike-Rõsna küla, Värska alevik, Setomaa vald, Võru maakond, 64034, Eesti

Õrsava järve rand, siin on ka Õrsava ja Laskevälja matkaradade alguspunkt.

Tirbi küla

Kõiguste

Tõrise, Tõrise küla

Dejevo sõjaväe­linnak, mis haihtus nagu kummitus

Keset Saaremaad asus kunagi poolsalajane linnak, millele andis nime Saaremaal langenud vene reamees, legendiks saanud sõjakangelane Vladimir Dejev.

Vaata ka neid

Hallikivi Seiklus­park – seiklus, mis kasvatab iseloomu

Karujärv – lennuväe polügoonist eelistatud puhkekohaks

Vilsandi rahvus­park – Nootamaa hülged ja 160 saart

Dejevo sõjaväelinnak, mis haihtus nagu kummitus

Hallikivi Seikluspark – seiklus, mis kasvatab iseloomu

Vilsandi rahvuspark – Nootamaa hülged ja 160 saart