Viiralti tamm

Viiralti tamm. Tänassilma ürgoru serval kasvav ilmselt Põhjasõja ajal kavama läinud tammepuu on looduskaitse all. Tamm kasvab keset lagedat heinamaad ja on nähtav ka 160 meetri kaugusele Tartu-Viljandi- Kilingi-Nõmme maanteele.

Puu on nime saanud Eduard Viiralti 1943. aastal siin valminud gravüüri “Viljandi maastik” järgi. Viiralt elas sõja ajal mõnda aega Viljandi lähedal Uusna mõisas, kust ta peaaegu igal hommikul Tamme tallu ja õhtul tagasi sõitis.  Vahel jäi ta pererahva nurgakambrisse ka ööbima. Siin sündisid ka graafiline leht  „Virve“.

Varem tunti tamme ümbruskonnas Tamme-Koori tammena. Selle nime sai puu 19. sajandil naabruses elanud isepäise taluperemehe järgi. Talu nimi oli Tamme ning selle Grigori-nimelist peremeest kutsuti Gooriks. Tema maja on alles tänaseni, seal elavad tema järeltulijad.

Puu ümbermõõt on 488 cm (1,3 m kõrguselt), kõrgus on 13 m. Tamme õõnsus on tsementeeritud.

Viiralti tamm esindas Eestit ka 2024. aasta Euroopa aasta puu konkursil. Konkurentideks Eesti aasta puu valimisel 2023. aastal olid    Palivere künnapuu ja Pühajärve sõjatamm .  Korra on Eesti ka konkursi võitnud. 2015.aastal sai kõrge tiitli   Orissaare staadionil kasvav  tamm.