Kristuse-eelne põline Sõrve traditsioon õpetab, et kalmistul liiguvad kratid ja kui uksed peaksid olema soodsas suunas avatud, siis miski ei takista neil seaö omi tempe tegemast. Nõnda siis on kavalad sõrulased kaitsnud oma pühakoda nii, et kirikul on küll tradistiooniline uks, mida enamasti lukkude ja riividega kindlalt suletuna hoitakse, samal ajal kui kaunis ja nikerdatud tammepuust uks hoopis hoone küljele jääb. Tundub, et sel viisil on kratid siiani ära petetud.
Kirikuõpetaja Anu Konks kinnitab, et Jämaja kirikusse on tõesti tänini kombeks siseneda küljeuksest. “Peauks oli vanasti kõvasti kinni, tänapäeval me siiski haruharva teeme seda lahti, näiteks leerilaste ja pulmapaari läbikäiguks,” ütles kirikuõpetaja. Kas legendil ka alust on? “Kes seda nüüd täpselt teab, aga mida ma olen oma silmaga näinud kiriku kõrval kunagi 1990ndatel on okstest ja kividest tehtud kadurist. See pole hea märk ja on lähim, mida võiks krattidega seostada,” lisas Anu Konks. Legendil oli aga ka oma reaalne mõju Jämaja kandi majade ehitamisele. Nimelt on säilinud palju vanu hooneid, mille uks ei ole põhimõtteliselt kalmistu poole.
13. sajandist pärit Jämaja kirik on Eestimaa südamest kõige kaugemal asetsev ning ühtlasi ka kõige merelähedasem kristlik pühakoda. Teistel andmetel on põhjarannikul asuv …kabel siiski merele lähemal.
Sellest ajast on järel vaid mõned üksikud detailid ning tänane välimus pärineb 1864. aastast, mil lõppes ka viimane põhjalikum remont. Kiriku juurde kuuluv surnuaed on samuti kõige mereäärsem Eestis. Veel paar sajandit tagasi eraldas kalmistut maismaast vesi ning surnuid veeti matmispaika paatidega. Nüüdseks on saareke maaga kokku kasvanud ja kalmistule pääseb kuiva jalaga.
