Altja küla

Kas teadsid, et Altja sümboliks ei ole sealne kuulus kõrts, vaid kolhoosi ajal hävinenud ja tänaseks taastatud Neeme võrgukuurid?

Altja küla on  selline rannaküla, kus oli võimalik ehedana taastada üldilme ja ajalooline hoonestus. Lahemaa rahvuspark lasi taastada Altja neeme paadi- ja võrgukuurid vanade fotode ning külaelanike mälestuste järgi. Kolhoosi ajal hävinenud Neeme võrgukuurid on saanud Altja küla  sümboliks, eriti pärast Hardi Volmeri  salapiirituse vedajatest jutustavat filmi “Tulivesi” (1994). Olulised vaatamisväärsused on veel 1980. aastatel Neeme võrgukuuride lähedale kivisse raiutud Eesti Vabariigi vapi kolm lõvi, samuti mälestusmärk kõigis mereõnnetustes hukkunutele.

Altja oli kõrtsiderikas küla. Rannakõrtsid olid esmajoones mõeldud meresõitjatele ja teekäijatele. 19. sajandil oli väikeses külas koguni 3 kõrtsi, 2 neist taandus siiski kõrtsikohtedeks.

Altjal on esindatud kaks elamutüüpi:  nii vanemaid palkmaju kui ka 1920.–1930. aastail valitsevaks saanud nn kaptenimaju. Küla keskele ehitati 1970. aastate alguses vanasse kohta ka külakiik. Kiigemäest on saanud ümbruskonna rahva kooskäimise ja rahvakalendri tähtpäevade tähistamise koht.

Altja rannavees oleva Titekivi ümbermõõt on 22,6 meetrit ja kõrgus 4,1 meetrit. Legend räägib, et kui sisemaa elanikele tõid lapsi kured, siis Altja küla lapsed olevat selle kivi tagant veest toodud.

Altja külas on võetud üles kaadreid ka filmidele Järi Rumm (1994)  ja  Näkimadalad (1988).