Altja küla

Altja sümboliks ei ole sealne kuulus kõrts, vaid kolhoosi ajal hävinenud ja tänaseks taastatud võrgukuurid

Altja küla on  selline rannaküla, kus oli võimalik ehedana taastada üldilme ja ajalooline hoonestus. Lahemaa rahvuspark lasi taastada Altja neeme paadi- ja võrgukuurid vanade fotode ning külaelanike mälestuste järgi. Kolhoosi ajal hävinenud Neeme võrgukuurid on saanud Altja küla  sümboliks, eriti pärast Hardi Volmeri  salapiirituse vedajatest jutustavat filmi “Tulivesi” (1994). Olulised vaatamisväärsused on veel 1980. aastatel Neeme võrgukuuride lähedale kivisse raiutud Eesti Vabariigi vapi kolm lõvi, samuti mälestusmärk kõigis mereõnnetustes hukkunutele.

Altja olevat oma nime saanudki haldjatelt. Vanarahvas olla näinud, kuidas üks haldjas läinud läbi metsa ja kõndinud mööda Altja jõge pärivett. Sale ja sihvakas, samblased sussid näpus, kadakalõhnane juuksepahmakas ulatumas kaunite puusadeni. Astunud mere poole. Istunud tükk aega Suurkivil, kuulanud aulide hüüdeid ja siis kadunud.

Altja oli kõrtsiderikas küla. Rannakõrtsid olid esmajoones mõeldud meresõitjatele ja teekäijatele. 19. sajandil oli väikeses külas koguni 3 kõrtsi, 2 neist taandus siiski kõrtsikohtedeks. Praegune Altja kõrts asub kunagise Paarma ehk Mäekõrtsi asukohal. Kõrts on ehitatud Lahemaa Rahvuspargi poolt 1978. aastal. Endisest kõrtsist polnud säilinud midagi ja polnud ka mõeldav seda võrgukuuride eeskujul mälestuspiltide järgi taastada. Seetõttu ehitati vana kõrtsi kohale üles päris uus kõrts Viitna ja Palmse vahel seisnud Kõrve kõrtsi fotode ja põhiplaani järgi.

Altjal on esindatud kaks elamutüüpi:  nii vanemaid palkmaju kui ka 1920.–1930. aastail valitsevaks saanud nn kaptenimaju. Küla keskele ehitati 1970. aastate alguses vanasse kohta ka külakiik. Kiigemäest on saanud ümbruskonna rahva kooskäimise ja rahvakalendri tähtpäevade tähistamise koht. 

Tänapäeval on Altja Lahemaa rahvuspargi esindusküla, ajalooliselt on see üks Eesti rannalaevanduse keskusi. Kuigi rohkem tuntakse laevaehituse ja meresõidu keskustena küll Häädemeestet, Kablit ja Käsmut, ei jäänud Sagadi rand 19. sajandi lõpul rannalaevanduses ega laevaehituses Käsmust maha. Esimese suurema laeva ostis Matsu taat Johannes Uutmann, maalikunstnik Richard Uurmaa isa, 1888. aastal Altja randa kahemastilise brigantiini “Svjatoi Nikolai”. 1902. aastal ehitas ta Altja neemel juba kolmemastilise kahvelkuunari “Marta”. 1930. aastatel olid purjelaevade ajad juba möödas ja aastad 1940—1941 andsid rannalaevandusele viimase hoobi. Kolhoosiaeg omakorda andis hoobi Altja kalapüügile.

Altja rannavees oleva Titekivi ümbermõõt on 22,6 meetrit ja kõrgus 4,1 meetrit. Legend räägib, et kui sisemaa elanikele tõid lapsi kured, siis Altja küla lapsed olevat selle kivi tagant veest toodud. Lähedal Kasispea külast leiab ka Eesti kõige kõrgem, 7,8-meetrine Jaani-Tooma suurkivi. Omapäraseima kujuga rändrahn meenutab maasse löödud hiidkivikirvest kadakasel karjamaal.

Hea teada: Altjal on sümboolne tähtsus Lahemaa Rahvuspargi loomisel, just siim sündis kunagi idee see luua. 1. juunil 1971 loodud Lahemaa Rahvuspargi üks eesmärke on taluarhitektuuri säilitamine ning külade ja talude ajaloo uurimine. Altja ja Natturi leiti olevat just  sellised rannakülad, kus sai säilitada ja taastada külade üldilme ja ajalooline hoonestus. Loodud Lahemaa Rahvuspark oli esimene omataoline terves Nõukogude Liidus. Kui seni oli rahvusparkides olnud ainueesmärgiks ürgse looduse kaitse, siis Lahemaal lisandus inimpõlvede jooksul loodud kultuuriväärtuste kaitse.

Altja külas on võetud üles kaadreid ka filmidele Järi Rumm (1994)  ja  Näkimadalad (1988).

Muudetud: 03.02.2026