Väikemõisa mõis – Parun Tobieni traagiline saatus

Väikemõisa ajalugu on looritatud salapära ja kurbusega – selle rajaja, Viljandi linnasekretär Maximilian Eduard von Tobien, nautis oma kätetööd vaid lühikest aega, enne kui valis 1904. aastalsurma.

See traagiline sündmus jättis luksusliku poolmõisa saatuse hooleks, sundides naabermõisnikku maad tagasi ostma.

Väikemõisa ajalugu ise sai alguse 1890. aastate lõpust kui osteti kokku kaks talukohta kohalikelt talupoegadelt ja kaks maatükki Karula mõisalt. Mõis kuulus Viljandi linnasekretär Maximilian Eduard von Tobienile. Juugendsugemetega villa valmis arhitekt Rudolf von Engelhardti projekti järgi 1902. aastal.

Hoone kõrge sokkel ja esimene korrus on laotud maakividest, väikeste ruutudega akna- ja ukseavade ümbrus tellistest. Teine korrus on aga krohvitud ning viilude ja räästaste alt kujundatud tumeda vahvärgiga. Iga külg hoonest on täiesti erinev, nii peaks ülevaate saamiseks kindlasti ringi ümber maja tegema.

Teadmata põhjustel, enne oma 47. sünnipäeva, 1904. aasta sügisel tegi parun Tobien enesetapu. Ajaloolased spekuleerinud, et tema otsus võis olla seotud probleemidega isiklikus elus. Karula mõisnikul Helmersenil ei jäänud muud üle, kui osta 40 000 rubla eest Tobieni käes olnud maa tagasi, sinna asus elama tema poeg Alexander von Helmersen.

Erinevalt suurtest rüütlimõisatest pääses Väikemõis 1919. aasta riigistamisest, jäädes Alexander von Helmerseni kätte kuni baltisakslaste lahkumiseni. See püsimajäämine tähendas, et mõisaaegne elustiil kestis siin kauem kui mujal – kuni 1939. aasta oksjonini, mil viimased maalid, vaibad ja serviisid haamri alla läksid.

Peale Teist maailmasõda asus 1948. aastal hoonese väikelastekodu, kus leidsid peavarju peamiselt orvud ja vallaslapsed. Lastekodu tegutses seal kuni aastani 2012.

2023. aastal sai pikalt tühjana seisnud mõisahäärber uue omaniku.

Muudetud: 28.03.2026

Vändra gümnaasium, 13, Kooli, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Vändra kivi, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Võidula mõis, Rõusa — Käru, Võidula, Võidula küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87634, Eesti

Roodi küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87232, Eesti

Rae-Veski, Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Jändja küla, Türi vald, Järva maakond, 72243, Eesti

100, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Vändra Martini kirik, 32, Pikk, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti

Sikana-Pooli, Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Mannare, Sikana küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87627, Eesti

Tootsi alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87501, Eesti

Liivarand

Väike liivaribaga ujumiskoht

Restu küla, Otepää vald, Valga maakond, 67006, Eesti

Liivarannaga ja heas korras.

Sanatooriumi tee, Väike-Rõsna küla, Värska alevik, Setomaa vald, Võru maakond, 64034, Eesti

Õrsava järve rand, siin on ka Õrsava ja Laskevälja matkaradade alguspunkt.

Tirbi küla

Kõiguste

Tõrise, Tõrise küla

Väike­mõisa mõis – Parun Tobieni traagiline saatus

Väikemõisa ajalugu on looritatud salapära ja kurbusega – selle rajaja, Viljandi linnasekretär Maximilian Eduard von Tobien, nautis oma kätetööd vaid lühikest aega, enne kui valis 1904. aastalsurma.

Vaata ka neid

Meleski klaa­simuu­seum – peeglid Vene keisritele

Pärsti mõis – Eesti esimene nutikodu eellane

Suislepa mõis – küüntega kraabitud liiv ja näljaaja koobas

Väikemõisa mõis – Parun Tobieni traagiline saatus

Meleski klaasimuuseum – peeglid Vene keisritele