Olustvere mõis

Kas teadsid, et Olustvere mõisamajas töötas pikka aega Eesti Aleksandri Põllutöökool, millega algas Eesti põllumajanduslike kutsekoolide ajalugu?

Mõis rajati 16. sajandi keskel. Liivi sõja järel kuulus mõis Poolale ja 1620. aastal sai sellest üks osa rootslase de la Gardie’de hiigelvaldustest Eestis. Mõis vahetas tihti omanikke.

Nikolai Paul von Fersen, Olustvere krahvidest viimane, on mõisa ilu heaks teinud rohkem kui eelmised. Enamik mõisa tipptasemel ehitistest pärinevad just tema ajast, 1903. aastal valmis inglise stiilis uhke mõisahäärber. Selle projekteeris tõenäoliselt Inglise arhitekt Arcibald MacPherson. Rahvasuus hakati uhket mõisahoonet üsna varsti Olustvere lossiks kutsuma. Uhke on loss ka interjööris. Kasutatud on rohkesti puitpaneele, ruumidest kauneim on siserõduga fuajee. Hoones oli juba ehitamise ajast elekter, keskküte ja veevarustus.

Lisaks peahoonele väärivad tähelepanu valitsejamaja, punastest tellistest karjaõu, meierei, väravad, viinavabrik ja ait. Eriline on ka metallist varikatuse ja vändaga kaev. Täna on siin Baltikumi üks terviklikumalt säilinud mõisakomplekse.

Peahoone ümbrus kujundati kauniks avaraks kõrge kivimüüriga piiratud inglise stiilis liigirikkaks pargiks Riia linnaaedniku, saksa maastikuarhitekt Georg Kuphaldti projekti järgi.  Sama mees on kujundanud muu hulgas ka Oru lossipargi ning Kadrioru pargi, samuti Riia Metsakalmistu.

Von Fersenitelt 1919. aastal võõrandatud mõisahoonesse kolis  Kõo mõisast 1920. aastal Eesti Aleksandri Põllutöökool, mida loetakse Eesti Aleksandrikooli järglaseks ja millega algab Eesti põllumajanduslike kutsekoolide ajalugu.

Selle kooli järglane Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool tegutseb peamiselt 1985. aastal valminud uues hoones. Mõisa häärberis asuvad täna Olustvere Turismikeskus ja Olustvere lasteaed, kool kasutab mõisamaja praktikabaasina.