Audla mõis

Esimesed kirjalikud teated Audla mõisast pärinevad aastast 1464, kui selle omanikuks sai Jacob Swerte.

Pärast mõisa võõrandamist kolis mõisa peahoonesse kool, mis tegutses seal 1970. aastateni. Hiljem seisis hoone tühjalt ja lagunes. 1990. aastal müüdi muinsuskaitse all olev hoone rootslastele, kuid seisab ikka tühjalt ja laguneb edasi. Ümbrus on metsistunud. Kohtutäituri kaudu oli mõisa omanikult küll  nõutud sunniraha ettekirjutuste täitmata jätmise eest, kuid tema Rootsi pangaarveteni Eesti riigi võim ei ulatunud. 2011. aastal sai mõis endale uue omaniku, kuid seegi ettevõte mõned aastad hiljem likvideeriti. Kinnistule aga selle käigus uut omanikku määratud ei ole.

2024. aasta sügisel hakkas omandiküsimusega lisaks muinsuskaitseameti õigusosakonnale tegelema ka Saaremaa vald. Lisaks paigaldati hoone juurde varinguohu eest hoiatavad sildid.

Mõisa ühekorruseline varaklassitsistlik paekivihäärber on ehitatud 1805. aastal. Hoone valmimisajale viitavad eeskoja seina müüritud raidtahvlid. Poolkelpkatusega hoone eripäraks on erakordselt kõrge esimene korrus ja kolm ovaalsaali. Fassaadi ilmestab kolme akna laiune pealeehitis, millel on ovaalaknaga kolmnurkfrontoon.

Sarnane saatus on tabanud ka Saare mõisat Saaremaal.

Muudetud: 12.07.2025