Andja mõisa varemed ja veski – Jaan Raami ja Andja veski vastuoluline saatus

1915. aastal maksis Andja veski rent vaid 30 rubla aastas, kuid saatusel olid teised plaanid. Rentnik Jaan Raam, keda paelus veskihoone asemel pigem sellega kaasnev viljakas maa, lasi sisseseadel laguneda, kuni veski muutus kasutuskõlbmatuks.

See on lugu sellest, kuidas uhkest tuulikust sai aja keerises esmalt ait, siis sigala ja lõpuks vaikelus ootav kultuurimälestis. Samas on Andja jahuveski Eestis ilmselt ainus, kus omapärast hollandi tüüpi tuuliku kivist ringgaleriid veel algsel kujul taastada saab.

Tuntum on Andja mõisa suur tuuleveski, ehitatud 1804. Andja tuulik on hollandi tüüpi paekivist veskihoone, mille allosa ümbritses lai ringrõdu ehk galerii, millelt omal ajal spetsiaalse nn  sabapuu abil veski pead tuulde keerati. Ringrõdu oli väga uhke ja ainulaadne oma paekivist piirdepostide ning uhkete kaarvõlvidega. Sarnase galeriiga veskeid on Eestis alles üksikud. Tõenäoliselt on Andja veski ainus, kus seda galeriid veel algsel kujul taastada saab.

Veskit rentis mõis möldritele välja. Legendi järgi olevat 1915. aastal tuuliku rent olnud 30 rubla aastas, millele lisandus kohustus jahvatada mõisa ja mõisa teenijate vilja. Rentnikuks oli tollal Jaan Raam, kes sai Eesti Vabariigi sünni järel võimaluse tuulik endale osta. Tegelikult oli rentnik rohkem huvitatud veskiga kaasas käivast 12 hektarist maast. Seetõttu laskis Jaan Raam veski sisseseadel laguneda, mistõttu juba 1924. aasta suvel tunnistati veski kasutuskõlbmatuks ja juba enne nõukogude aja saabumist kasutati veskit aidana, hiljem sigalana. Nõukogude ajal põhiliselt laoruumina. Kultuurimälestisena  on veski riikliku kaitse all. 2005. aastast eravalduses. 2011. aastal algasid konserveerimistööd.

Andja mõisa on esimest korda mainitud 1406. Mõis vahetas tihti omanikke. Viimane omanik enne 1919. aasta ülemaalist võõrandamist oli Essu mõisa omanik Julie von Ungern-Sternberg. Seega võis mõisat pidada Essu kõrvalmõisaks. 18. sajandi teises pooles ehitatud Andja mõisa peahoone kannatas 1780.aastatel  tulekahjus ning taastati hiljem vaid osaliselt. Säilinud on vaid soklikorruse võlvid ja mantelkorsten.

Huvi võib pakkuda ka 19. sajandi algupoolel ehitatud paekivist  Andja kaarsild üle Toolse jõe. Põhja-Eestis üsna tüüpiline paesild on kultuurimälestisena kaitse all.

Nii Andja mõisasüdame varemed, viljakuivati, vanad kivisillad kui veski moodustavad terviku, mis annavad aimu kunagisest suursugusest piirkonnakeskusest.

Muudetud: 16.04.2026