Mutionu baar

Mutionu baar – koht, kus Virtsu sadama tuuled, mõisakeldri müürid ja kunagine eliit moodustasid Eesti legendi, mis elab tänaseni

Mutionu baar on Eesti kõrtsikultuuri legend, mis on lahutamatult seotud Virtsu sadama ja praamiliiklusega. Kuigi ametlik avamine leidis aset 1971. aastal, olid selle uksed avatud juba 1960-date lõpust, vähemalt valitud seltskonnale. Baar ehitati kunagise Virtsu mõisa jääkeldrisse, see andis kohale ka unikaalse koopa või uru sarnase interjööri ja muidugi ka nime – Mutionu. Kuigi ametlikult olid ehitajad Haapsalu Tarbijate Kooperatiivi tellitud-palgatud, olevat ka saarlased palju kaasa aidanud. Samuti ei ehitatud paberite peal mingit baari ega ka söögikohta või võõrastemaja, ehitati ikka varjendit, nagu toona kombeks.

Võib vaid ette kujutada, kuidas “kõrged ülemused” Mutionu hämaruses konjakiklaasi taga istudes oma rajooni asju ajasid, samal ajal, kui lihtrahvas tuulisel sadamakail sooja saamiseks jalalt-jalale tammus. Baar oli praami ootavatele prominentidele omamoodi “ootesaal” olukorras, kuss oodata tuli tunde või isegi terve öö. Nii on saarlased ka ise märkinud, et nende “kodu algas Mutionu baari leti äärest”. Saarlaste ja nende toonaste juhtide roll oli seega määrav – ilma nende surveta ja vajaduseta nii esindusliku “ootesaali” järele poleks Mutionu ilmselt kunagi sündinudki.

Tegemist oli küll baariga, olevat siin ka eksklusiivset võõrastemajateenust pakutud, kohalikule nomenklatuurile, koos saunateenusega.

Koos riigikorra muutusega algasid uued ajad, praamijärjekorrad lühinesid, lennuk lendas ka halvema ilmaga. Mutionu baar tegutseb endiselt, toimuvad üritused. Kunagine nomenklatuur on teinud ruumi kohalikele ja ka veidi kaugematele, kedagi enam ukselt tagasi ei saadeta. Isegi mitte seljakotimatkajaid, kellel “kuluvaid” jalas pole, nagu juhtus ühe seltskonnaga 1986. aasta suvel. Käik siiski ära ei jäänud, naabermajas elanud proua pakkus lahkelt laenuks oma meespere teksaseid!

Muudetud: 23.03.2026