Kesselaid – saar, mis on näinud rohkem draamat kui mõni Netflixi sari

Keset Suurt väina lebav tilluke saar on näinud kaardimänge, põgenemisi, vanglaplaane ja täielikku levist väljas idülli. Ja seda kõike veel enne, kui Nublu selle taas kuulsaks laulis.

Kesselaid on Eesti kõige vanem ja kõrgem laid, pindalaga veidi alla 2 km².  Siinsel maalapil on aga juhtunud asju, mida isegi guugeldades naljalt ei leia.

Kesselaiu püsiasustus tekkis ilmselt 16. sajandi paiku. Üle Suure väina kulgenud taliteel asuva Kesselaiu lõunatipus peeti talikõrtsi ja õpetati külakoolis lapsi. 18. sajandil oli toona Virtsu mõisale kuulunud laiul 4 talu. Kunagi 19. sajandi alguses sai laid aga uue omaniku üsna kentsakal moel – Virtsu mõisahärra mänginud kaardimängus Kesselaiu koos sealse rahvaga Võlla mõisahärrale võla katteks lihtsalt maha! Uus omanik pani siinse hinnatud talve- ja mereteede kõrtsi kohe kinni, sest tahtis saarel lihtsalt rahus puhata. 

Aga see pole veel kõik. Sadakond aastat tagasi, täpsemalt 29. septembril 1922. aastal andis äsja iseseisvunud Eesti riigi valitsus põhimõttelise heakskiidu ettepanekule rajada Kesselaiule sunnitöövangla ja väärtusliku paekivi kaevandus. Plaan teha Kesselaiust “kurjategijate saar” tekkis seoses vajadusega verinoores vabariigis oma kurjategijad ise trellide taga hoida ja nende suhtes karistusena muu hulgas ka sunnitööd kohaldada. Riigis oli ca 2500 kinnipeetavat, aga kohti, kuhu neid paigutada, vaid 1500. Üsna varsti aga selgus, et ettepanek pole realiseeritav. Laid on liiga väike, et sinna suuremat kivitööstuse ettevõtet ära mahutada. Teisalt olnuks keeruline suure vangla tööd majandada ja korraldada – juhtkond kaugel, kõik eluks vajalik tulnuks üle mere toimetada, kohalikud elanikud ei oleks ka olnud nõus Muhumaale või mandrile ümber kolima ja majakvaht pidi nii ehk naa kohapeale jääma. Miinuseid kogunes rohkem kui plusse ja nii see idee ellu viimata jäigi. Samas on vihjeid, et väga lühikest aega mõned kinnipeetavad Kesselaiule siiski jõudsid. Uus vangla ei jäänud siiski rajamata, see leidis koha Harkus. 

Nõukaajal juhtus tragöödia. Kui enne Teist Maailmasõda ulatus elanike arv üle neljakümne ja igas peres oli oma paat, mõnes ka kaks, siis Nõukogude võim võttis paadid ära, et takistada kohalike põgenemist läände. Inimesed jäid laiule lõksu, asusid elama mujale kuni 1963. aastal jäi laid  püsielanikest sootuks tühjaks.  Raske on ette kujutada elu üksikul laiul, kui sul pole paati ehk sisuliselt oled sa vangis. Mandrist on Kesselaid umbes 4 km kaugusel, Muhu saar jääb  3,4 km kaugusele, seejuures jääb Muhu ja Kesselaiu vahele ka Väinamere kõige sügavam koht, 22 meetrit.  Ka laiu nimi on tulnud selle asukohast keset Suurt väina. Päris inimtühjaks laid siiski ei jäänud. Sinna jäi majakavaht oma perega, aga toonaste seaduste järgi ei loetud neid püsielanikeks, majakavaht oli sellel ametlikult inimasustuseta maalapil lihtsalt tööl, tegeliku elukohaga Muhus. 

Täna on Kesselaid taas asustatud. Juba üle 30 aasta toimetab siin saarevaht, viimastel aastatel rahvast ka juurde tulnud. Muhu valla  arvepidamise järgi elab suvel  siin veerandsada inimest, talviti vähem.

Suvel on siin aga tõeline orhideede aed. Laiul kasvab 17 eri liiki orhideesid ja mingi ülieveider ussikuusk. Kesselaiu pankrannik võeti looduskaitse alla juba 1938. aastal. Aastast 2004 on kaitse all kogu laid.

Laiule pole veetud elektri- ega telefoniliine. Majapidamiselektrit saadakse tuulegeneraatorist ja päikesepatareidest. Talvel võib saar jääteede puudumise korral jääda pikaks ajaks isoleerituks. Samas, suvel on laid turistide hulgas populaarne, kuigi liinilaevad sinna ei sõida! 

Kesselaiu populaarsuse kasvule aitas kaas Nublu, kelle laulu “Kesselaid” esmaesitati Eesti Laul 2026 vahepalana ja sai koheselt hitiks. Laulu sisse on Kesselaid sattunud aga ka varem. Gustav Ernesaksa ja  Juhan Smuuli   koostöös valminud ooperis “Tormide rand” on sõnad: Ennem Kesselaid see liigub / Lalli Tooma laudile, / ennem rott võib kassi murda, / kui su jätan järele…

Hea teada: Kas Kesselaid on laid või ikkagi saar? Pindala poolest on Kesselaid saar, Mohni saar ja Aksi saar on Kesselaiust palju väiksemad. Siin on kõrge pankrannik ja kasvab mets, mida madalatel laidudel ei näe.  Ka on Kesselaiul, erinevalt tavalistest laidudest, enamasti olnud püsiasustus. Nii on Kesselaid nime poolest laid, aga tegelikult täiesti korralik saar.