Järvselja jahiloss

Järvselja jahiloss on oluline Eesti maaülikooli metsanduse eriala kõigile vilistlastele, metsanduse õppejõududele ning teadlastele.

1912. aastal lasi Kastre mõisnik Nikolai von Essen oma jahikülaliste majutamiseks Selgjärve kaldale ehitada stiilse ümarpalkidest hoone, mida kohalik rahvas hakkas kutsuma jahilossiks.

1921. aastal võeti loss kasutusele Tartu ülikooli õppejõudude ja metsandusüliõpilaste elupaigana õppepraktikumide ajal. Samal aastal loodi Järvseljale õppe- ja katsemetskond. Hoone hävis tulekahjus 1948. aastal.

Praegune jahiloss valmis 1980. aastal eestikeelse metsaosakonna 60 aasta juubeliks suuresti kogukondlikult – iga Mandri-Eestis asuv metskond annetas selleks nelikümmend silindrit männipalki. Sarnaselt vanaga hakati ka uut hoonet kutsuma jahilossiks.

Täna vajaks 28 voodikohaga  jahiloss senisest rohkem kasutust, kuid talvel on hoone jahe ning selle küttekulu ebamõistlik suur.

Algul oligi Eesti maaülikoolil plaan Eesti metsameeste sümbolrajatiseks kujunenud jahiloss rekonstrueerida, kuid jahilossi seisukorda hindanud palkehitusele spetsialiseerunud õppejõud ja teadlased järeldasid, et hoone kehv seisukord seda ei võimalda.

Uus hoone saab olema kombinatsioon kahest varasemast Järvselja jahilossist. Ehitatakse kahekorruseline traditsioonilises stiilis käsitööpalkmaja, viilkatuse ja vintskappidega. Samas ei kao ka mälestus ega ka detailid senisest jahilossist. Plaan on praeguse jahilossi kahjustuseta palke taaskasutada Selgjärve äärde sauna ehitusel.

Uut hoonet ei saa aga pidada enam Järvselja Jahilossiks. 2024. aasta sügisel tegid Maaülikooli vilistlased avaliku pöördumise suure kultuuriajaloolise ja arhitektuurilise väärtusega jahilossi säilitamiseks. Ka Muinsuskaitseameti tellitud uurimuses tehti ettepanek võtta jahiloss kaitse alla riikliku kultuurimälestisena kõige väärtuslikumate unikaal- ja tüüpehitiste kategoorias.

Muudetud: 27.06.2025