Selisoo matkarada Eesti ühe suurima põlevkivimaardla naabruses.

Selisoo matkarada viib matkaja läbi väga eriilmelise soomaastiku. Rada kulgeb peamiselt rabas, kus maapind on kaetud hõreda ja madalakasvulise männikuga. Juba raja alguses näeb, kuidas soo on aja jooksul muutunud – idapoolne osa on kunagise kuivenduse tõttu metsasem ja seal tõuseb esile kuni 3 meetri kõrgune rabanõlv. See looduslik astang on piiriks madalsoo, siirdesoo ja raba vahel.

Raja keskel asub väike jäänukjärv ning 19. sajandil kaevatud kraavile rajatud paisud, mis aitavad taastada soo veerežiimi. Lääneosas muutub maastik lagedamaks ja avaramaks. Seal saab imetleda rohkelt älveste ja laugastega rabapinda. Matkarada tõuseb lõpuks kõrgele liivaseljandikule – Mäetaguse oosile –, mis kerkib soo pinnast kuni 10 meetri võrra.

Selisoo ise on ligi 10 000 aastat vana, üks vanimaid Kirde-Eestis. Kunagised järved kasvasid kinni, taimejäänused ladestusid turbana ja soo kerkis ümbritsevast maast 3–4 meetrit kõrgemale. Turbakihi paksus ulatub 5–7 meetrini. Soo läänekülg toetub Mäetaguse oosile, mille järsk nõlv jätkub ka raba all.

Matkarada on 4,8 km pikk ja kulgeb täielikult mööda laudteed. Edasi-tagasi tuleb läbida ca 8 km. Rajal on pingid, infotahvlid, varjualune piknikukoht ning mõlemal pool parkla ja puhkekohad. Ajavahemikul 1. veebruarist 30. juunini tohib soos liikuda ainult mööda matkarada, et kaitsta pesitsevaid linde.

Selisoo on saanud tugevaid mõjusid inimtegevusest. 1950.–1970. aastatel rajatud kuivenduskraavid muutsid veerežiimi ja soodustasid metsastumist. Nõukogude ajal mõjutas soid ka elektrijaamade aluseline põlevkivituhk. Varem kaevati siin käsitsi turvast ning loode- ja põhjaservas on siiani näha vanu turbaauke. 2021–2024 toimusid ulatuslikud taastamistööd, mille käigus suleti kraavid ja rajati üle 500 pinnaspaisu, et taastada looduslik veetase.

Selisoo lääneservas Metskülas asus ka üks Eesti vanimaid rauasulatuskohti, mida kasutati ligi 1000 aastat. Piirkonnast on leitud ka kiviaegseid esemeid.

Selisoo soo all on hinnanguliselt 8 miljonit tonni põlevkivi, mis jääb Estonia kaevandusele eraldatud mäeeraldise piiresse. Keskkonnariskide tõttu Natura 2000 alale pole teada, kas ja millistel tingimustel seal kaevandamist üldse lubada.

Selisoo matkarada pakub haruldast võimalust näha eri sootüüpe ja mõista, kuidas sood kujunevad ning miks nende taastamine on tänapäeval nii oluline.

Muudetud: 26.09.2026

Varbla kool

Haapsalu linn, Lääne maakond

Hara suurkivi, Loksa — Hara

Reima Kadakas, Suursoo tee

Kalevi-Liiva, Kaberla — Kaberneeme

Siia on maetud Kilingi-Nõmme koolipõlengus hukkunud 18 last

Jausa küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Surju küla, Saarde vald, Pärnu maakond, 86401, Eesti

Selisoo matkarada Eesti ühe suurima põlevkivimaardla naabruses.

Vaata ka neid kohti

Kukruse polaar­mõis – põlevad kivid ja loositud omanik

Kuremäe klooster – Moskva “otseliin”, mis nõuab nunnadelt “täispanka”

Tudulin­na HEJ – arsti tehniline visioon, mis pani jõe särtsu andma

Kukruse polaarmõis – põlevad kivid ja loositud omanik

Tudulinna HEJ – arsti tehniline visioon, mis pani jõe särtsu andma