Halliste kirik – pühakoda, mille valmimine tõi Eestile vabaduse

Halliste kirik oli esimene taasiseseisvunud Eestis pühitsetud kirik, see on korduvalt hävinud tulekahjudes, kuid ikka ja jälle taastatud

Halliste kirik oli esimene taasiseseisvunud Eestis pühitsetud kirik. Ajaloost on teada, kirik on asunus samas asukohas alates XV sajandist. Kirik on korduvalt hävinud tulekahjudes. Keskaegne kirik hävis arvatavasti 17. sajandi alguse Poola-Rootsi sõdades. Uuesti üles ehitatud hoone purustati Põhjasõjas ning taastati 18. sajandi keskpaigaks. 1863 süütas kiriku pikselöök, põlengu tagajärel kirik hävis, säilis ainult käärkamber. 1864.–67. aastate rekonstrueerimisega sai kirik oma praeguse kuju. 1959 põles kirik uuesti, 30 aastat seisis ta varemeis, 1989–91 taastati kirikuõpetaja Kalev Raave eestvedamisel. Raha annetas ligi 100 000 inimest, paljud asutused ja vabariigi valitsus. On viiteid, et Soome sõpruskogudused kinkinud Halliste kirikule ka hinnalise oreli, kuid täna sellist orelit kirikus ikka ei ole, selle ülesannet täidab elektriorel. Ka polnud orelit algses restaureerimise kavas, põhiline oli hoone valmis teha. Täna tegutsetakse aktiivselt, et orel saada.  Kohaliku rahva seas levis prohvetlik ennustus, et Eesti Vabariik ei tule enne, kui Halliste kirik päris valmis saab. Nii ka läks ja Halliste sai endale kõige esimese taasiseseisvunud Eestis pühitsetud kiriku.

Kirikus püüab pilku Jüri Arraku altarimaal “Kristus” (1990). Ka on kirikul pühakodades harvaesinev musta värvi lagi – arhitekt Udo Tiirmaa looming. Musta värviga on antud edasi kiriku ajalgu, laepalgid sümboliseerivad Halliste kiriku korduvaid põlenguid.

Kirikut kasutab EELK Halliste Püha Anna kogudus, seal toimuvad kontserdid ja esinemised  Halliste kirik hääletati rahvahääletusel Eesti 100 aarde nimistusse. Kirik on ka EV presidendi Toomas Hendrik Ilvese kodukirik.

Kiriku lähedal asub Halliste kalmistu. Huviväärne on, et  Mulgi taluperemeeste hauakividele on erinevalt muudest Eesti aladest alati kirjutatud ka talukoha nimi.

Muudetud: 04.03.2026