Linnamäe HEJ – igavene dilemma, kas ajalooline hiidpais või vaba tee kaladele?

Eesti kunagise kauneima tööstusehitise tiitliga pärjatud üdroelektrijaama saatus ripub juuksekarva otsas – samal ajal kui pais on kultuurimälestisena kaitse all, nõuavad looduskaitjad lõheliste kudemisrahu ja kalade vaba läbipääsu Jägala jõel.

1916. aastal katkes Eestil mereühendus Soomega. Tallinna tselluloosivabri  sõltus aga Soomest imporditud puupapist ja tselluloosist. Kui Soome laevad enam ei liikunud, jäi vabrik tooraineta. See sundis vabriku omanikku Emil Fahlet rajama Jägala puupapivabriku, et hakata puupappi tootma Eestis kohapeal. 1917. aastal vabrik rajatigi. Vabrikule vajaliku energia andmiseks tuli ehitada ka hüdroelektrijaam.

Linnamäe Elektrijaam, mis algselt kandis nime Jägala jõe elektrijaam,  rajati aastail 1922–1924. Hüdroelektrijaama projekteeris Helsingi ülikooli professor Axel Werner Juselius. Elektrijaam  tunnistati juba valmimisel Eesti kauneimaks tööstusehitiseks. Jaam rakendati tööle 17. aprillil 1924. aastal.  1925. aastal oli rekordiline elektritoodang 6477 MWh, hiljem kõikus see vahemikus 3500–4500  MWh aastas.

22. augustil 1941. aastal õhkisid taganevad Nõukogude väed hüdroelektrijaama ja puupapivabriku.  Osaliselt hävis ka unikaalne kalatrepp, kuid pais säilis imekombel. Jaam taastati pärast sõda, varustades esialgu elektrienergiaga hädavaevalt vaid Jägala asulat. Hiljem jaama võimsus tõusis ja odavat elektrienergiat said siit ka Maardu Keemiakombinaat ja ümbruskonna kolhoosid. Jaam töötas edasi kuni 1968. aastani, mil riik sulges suure osa Eesti väikestest hüdroelektrijaamadest, sh Jägala.

1970-datel ja 1980-datel tegutses kunagises jaamahoones pioneerilaager.

Eesti Energia taasavas elektrijaama 2002. aastal. Varem Eesti Energiale ja nüüd Wooluvabrik OÜ-le kuuluv Linnamäe hüdroelektrijaam on Eesti suurim hüdroelektrijaam, mille võimsus on 1,1 MW ja maksimaalne elektrienergia toodang on 7 GWh aastas.  Seega on siinse jaama toodang suurem, kui teiste täna töötavate hüdrojaamade elektrivõrku müüdav elektrienergia kokku. 

Detsembris 2016 tunnistati hüdroelektrijaama pais omaniku ettepanekul kultuurimälestiseks kui Eesti tööstusarhitektuuri silmapaistev näide. Hüdroelektrijaama saatus on olnud aastaid küsimuse all, kuna  elektrijaama 11 meetri kõrgune pais takistab kalade liikumist.

Kaalutakse tammi lammutamist ning paisjärve likvideerimist, sest Jägala jõgi kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemispaigana kinnitatud veekogude nimekirja ja veeseaduse järgi peab veekogule ehitatud paisul olema tagatud kaladele läbipääs nii üles- kui allavoolu.
2011. aastal koostas Eesti Energia Linnamäele kalatrepi rajamise eelprojekti, aga kuna kalateadlased ja ametnikud polnud veendunud, et kalatrepp annab soovitud tulemuse, jäi see idee teostamata.

1979. aastal kasutati elektrijaama hooneid mängufilmi “Stalker” ühe võttepaigana.

Umbes 70 meetri pikkune Jõesuu rippsild üle Jägala jõe asub veidi eemal, kohas, kus Jägala jõgi hakkab suubuma Ihasalu lahte. Kalapüük ja jõkke sukeldumine sillalt ei ole lubatud, kuna piirkonnas on väga tugev hoovus. Eesti pikim rippsild on 180 meetri pikkuna Roosisaare rippsild Tamula järvel.

Muudetud 22.08.2026