Kuigi Soorebane püüab pilku oma maapealse vormiga, on tema tõeline vägevus peidus maa all.
Selleks, et 45-meetrine hiiglane rabapinnasel püsti püsiks, toetub see 25-le vaiale, mis ulatuvad 19 meetri sügavusele. Kokku on masti all peaaegu pool km vundamendivaiu, mis tagavad, et see roostekindlast terasest skulptuur trotsib tuuli ja torme vähemalt järgmised pool sajandit.
Soorebane on Eesti esimene kõrgepingeliini disainmast, mis valmis kõrgepingeliini nurgamastiks 2020. aasta suvel. 2016. aastal korraldas Elering kõrgepingeliini pöördepunkti kavandatud disainmastile arhitektuurivõistluse, mille võitis Sille Pihlaku ja Siim Tuksami loodud ideekavand Soorebane.
Soorebane on 45 meetrit kõrge ja kaalub 38,5 tonni. Märkimisväärne on ka masti vundament. Kuna tegu on rabapinnasega, kinnitub disainmasti vundament maa külge 25 vaiaga. Iga vai on 19 meetrit pikk ning vaiade kogupikkus on peaaegu 500 meetrit. Mast on valmistatud hea roostekaitsega terasest. Soorebase arvestuslik eluiga on vähemalt 50 aastat.
Soorebane valmistati Rumeenia laevaehitustöökojas ning toodi Eestisse kolme veokiga 11 osas. 2020. aastal pälvis disainmast Eesti Arhitektide Liidu aastapreemia.
Pimeda ajal on mast valgustatud.
Kas teadsid, et rahvakeeli tähendavat soorebane hoopis kõverate jalgadega naist?
Omapärase disainiga elektripost ei ole jäänud märkamatuks ka möödasõitjatele, kes skulptuuri omamoodi tõlgendavad:
Mehe pilguga vaadates on jalad võrratud! Uisusõidu hoovõtuks on daam vaid käe jääle pannud!
Kui aga pimedas Virsu poolt tulles vaadata pidavat “sittuv rebane” olema
Kolm jalga -pigem siis ikka mees?
Esimene emotsioon kunagi oli, et “hääletav kaelkirjak”
Tal on vist puusaoperatsioon tehtud.
Jalad on küll sirged, isegi tugijalg on sirge. Põlvenivelid vahetamta ja seisab uhkelt trotsides tuult!
Tundub vägagi sirgete jalgadega naine, teeb virgutusvõimlemist!
Siin lähiümbruse soos filmis Lenfilm 1981. aastal oma “Baskerville’ide koera” .
Soorebane ei ole ainus disainmast Eestis. Jõhvi-Tartu-Valga ja Jõgeva-Mustvee maantee ristmikul ilutseb Sookureke ja Tartu linna servas viimasest veidi suurem Sookurg. Kõik kolm on samade autorite looming, kuid lähemal uurimisel siiski veidi erinevad.
Naaberriikides Lätis, Soomes ega ka Leedus kinnitamata andmetel selliseid disainitud maste ei ole.
Muudetud: 21.01.2026
Vändra gümnaasium, 13, Kooli, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Vändra kivi, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Võidula mõis, Rõusa — Käru, Võidula, Võidula küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87634, Eesti
Roodi küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87232, Eesti
Rae-Veski, Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Jändja küla, Türi vald, Järva maakond, 72243, Eesti
100, Vana, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Vändra Martini kirik, 32, Pikk, Vändra alev, Vändra, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87701, Eesti
Sikana-Pooli, Pärnu — Rakvere — Sõmeru, Mannare, Sikana küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87627, Eesti
Tootsi alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87501, Eesti
Liivarand
Väike liivaribaga ujumiskoht
Restu küla, Otepää vald, Valga maakond, 67006, Eesti
Liivarannaga ja heas korras.
Sanatooriumi tee, Väike-Rõsna küla, Värska alevik, Setomaa vald, Võru maakond, 64034, Eesti
Õrsava järve rand, siin on ka Õrsava ja Laskevälja matkaradade alguspunkt.
