Kirbla kirik- kummalised aknad, kolm kuldset kera ja Eesti riigi pöördelised ajad

Kirbla väike maakirik seob kokku nii arhitektuurilisi apsakaid, jõulukinkide päritolu kui ka Jüri Uluotsa rolli Eesti iseseisvuse säilimisel

Kirbla Püha Nikolause kirik on Eesti üks väiksemaid kivikirikuid. Selle ehitusalune pind kõigest 311 m².  Tänini säilinud kirikuhoone ehitamist alustati tõenäoliselt 1500. aastal ja seda on esmakordselt kroonikas mainitud 1531. aastal, mis võib tähendada, et selleks ajaks oli kirik mingil kujul valmis. Tornini jõuti siiski alles 19. sajandi alguses. Tuulelipule on märgitud torni valmimise aastaarv – 1802. Omapärane on kiriku akende ebaühtlane suurus ja asetsemine. Üks aken on põhjaseinas, lääneseina aken on ümar ning lõunaseina keskmine aken on võrreldes teistega kitsam ja kõrgem. See ei ole dekoratiivne eripära, vaid ehituslik tagajärg. Hoone rajati mitmes etapis ning osa kavandatud arhitektuurist jäi pooleli.

Kirbla kirik on pühendatud pühale Nikolausele. Jõulude ajal on Nikolaus nõutud mees. Just tema eeskujul on hakatud tegema jõulukinke ning temalt, piiskopilt, on jõuluvana pärinud oma algselt sinise kuue. Ehkki Nikolause elus oli seiklusi mitme raamatu jagu, on küllap just kinkide tegemine ühele vaesuses perekonnale kõige tuntum. Legend räägib, et Nikolaus kinkinud kolm kotikest kulda perekonnale, kus isa kavatses vaesuse pärast saata oma tütred lõbumajja, sest ta ei jaksanud neid ülal pidada. Nikolause kingitus võimaldas aga tütardele pulmad korraldada. Nikolause kolme kuldset kinki tuletavad meelde ka Kirbla kiriku lõunaaknal vitraažil olevad kolm kuldset kera. Kuna Nikolause surm, 6. detsember jäi jõulueelsesse aega, jätkub tava tänaseni jõulukinkide tegemisega lähedastele ning heategevuslike annetustekampaaniatega.

Kirbla kirik võeti 1998. aastal ehitismälestisena riikliku kaitse alla.

Kirbla kirikuaias on Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Jüri Uluotsa ja tema perekonna hauad. Säilmed maeti siia ümber 31. augustil 2008. aastal. Jüri Uluots suri Stockholmis juba 1945. aastal. Sündis ta aga Kirbla kihelkonnas ja samale kalmistule oli varem maetud ka tema vanemad.

Jüri Uluots nimetas 1944. aasta 18. septembril kehtiva põhiseaduse alusel ametisse Otto Tiefi valitsuse. Saksa väed olid Eestist lahkumas ja kuigi valitsus deklareeris neutraalsust Teises maailmasõjas, sai sinimustvalge lipp Pika Hermani tornis lehvida vaid loetud päevad. Juba 22. septembril jõudsid Tallinnasse Nõukogude Liidu väed ja võtsid võimu üle. See okupatsioon kestis 20.augustini 1991.

Muudetud: 07.09.2026