Maisiniidi rändrahn – ajaloo varju jäänud Eesti viies hiidrahn

Rohuneeme rabakivist hiidrahn seisis aastakümneid Nõukogude sõjaväeosa naabruses ja jäi seetõttu loodushuvilistele peaaegu märkamatuks, kuigi on oma ruumala poolest Eesti viies hiidrahn.

Rohuneeme rändrahn ehk Maisiniidi kivi on rabakivist hiidrahn.

Suuremas osas maailmast rändrahne ei leidu. Eesti on aga geoloogide jaoks erakordne paik, mis pakub unikaalset võimalust uurida miljonite aastate tagust jääaega. Just siis hakkas Skandinaavias kuhjuma paks lumemass, millest moodustus tohutu liustik. See hiiglaslik ja purustusjõuline mass liikus aeglaselt üle tänase Soome lahe Eestisse, rebides kaasa ka ülisuuri kristalsete kivimite tükke. Kui kliima soojenes ja jää sulas, jäid need kivimürakad meie maastikku ehtima. .

Rohuneeme maastikukaitsealal asuv Rohuneeme rändrahn ehk Maisiniidi kivi on üks neist, mis on oma maapealse osa mahu poolest Eesti viies hiidrahn. Ruumala (397 m³) järgi on Rohuneeme rändrahn viies hiidrahn Eestis. Rahnu ümbermõõt on 33,1 m, kõrgus 6,6 m, pikkus 11,6 m ja laius 10,5 m. Teadlased on avaldanud ka arvamust, et teist samapalju kivist on peidus maa all.

Rahvasuus ei seostata kive ainult geoloogiaga – vanad legendid räägivad, et Maisiniidi kivi toonud oma põlles kohale hoopis Linda, kes tahtnud selle Kalevi hauale viia, kuid katkenud põllepaelte tõttu kukkus kivi siia maha. Kuna kivi on pealt üsna tasane, olevat omal ajal selle otsas isegi tantsu löödud – viis paari mahtunud lahedalt ära.

Samas pole ajalugu alati kivide vastu armuline olnud – Nõukogude ajal õhiti osasid hiiglasi ehitusmaterjali saamiseks või laevateede vabastamiseks, nagu juhtus Miiduranna Hülgekiviga. Rohuneeme rahnul, vaatamata sõjaväeosa naabrusele, õnneks mingeid märke õhkimise või muu purustamise kohta ei ole.

Tänapäeval on need võimsad kivimürakad õnneks looduskaitse all. Ka Maisiniidi rahn on alates 1937. aastast üksikobjektina looduskaitse all.

Rahnu lähedusse jääb ka Rohuneeme kabel.

Muudetud: 27.08.2026

Rohuneeme kabel

Maisiniidi rändrahn – ajaloo varju jäänud Eesti viies hiidrahn

Rohuneeme rabakivist hiidrahn seisis aastakümneid Nõukogude sõjaväeosa naabruses ja jäi seetõttu loodushuvilistele peaaegu märkamatuks, kuigi on oma ruumala poolest Eesti viies hiidrahn.

Vaata ka neid lehti

Kehtna mõis – kõrgharitud perenaised ja Rummu Jüri

Paluküla hiiemägi – muistne “sotsiaal­meedia” ja kogunemis­paik

Rabivere kaitse­ala, kus turbakiht on paksem kui kahekorruseline maja

Paluküla hiiemägi – muistne “sotsiaalmeedia” ja kogunemispaik

Rabivere kaitseala, kus turbakiht on paksem kui kahekorruseline maja