Angla tuulikud – saarte vabaduse sümbolid, mis ei vajanud mõisniku luba

Angla Tuulikumäel seisab täna viis veskit, neli “pukki” ja üks matsaka “hollandlane”, moodustades Eesti kõige fotogeenilisema künka.

Angla tuulikud on Saaremaa kuulsaimad tuulikud. Siinsele Tuulikumäele, mis oli ümbruskonnas parim tuultele avatud koht,  oli sajand tagasi püstitatud 9 tuulikut, seejuures Angla külas oli toona vaid 13 talu.  Viiest täna nähtavast veskist neli on tüüpilised Saaremaa pukktuulikud, ehitatud eelmise sajandi alguses. Nende keskel seisab veidi kõrgem 1927. aastal püstitatud hollandi veski. Vilidu pukktuulik on tänaseks restaureeritud ja vajadusel saab seal ka vilja jahvatada. Teised tuulikud on rohkem muuseumieksponaadid.

Veski ehitamine oli siiski kallis, eelkõige oli kallis veskikivi. Valdavalt on Saaremaa veskites Gotlandilt toodud veskikivid, mis olid tugevamad kui meie paekivi. Ka käiakivid toodi Gotlandilt. Neid toodi palju korraga ja müüdi siin kohalikele veskimeistritele, kes siis käisid taluveskites neid paigaldamas. Talumees maksis veskimeistrile. Töö oli üsna kallis, aga ühe kiviga sai läbi kuni 50 aastat, mitu inimpõlve. On arvatud, et üks selline Gotlandi kivi koos töötluse ja paigaldusega maksis kuni 2 lehma hinna.

Sajand tagasi oli Saaremaal kokku enam kui 1200 tuulikut, Muhus üle saja. Valdavalt oli tegu pukktuulikutega, mida oli lihtsam ehitada ja hooldada. Nii oli tuulik talus sama loomulik nagu ait või laut. Erinevalt Põhja-Eestist kehtis Lääne-Eestis ja saartel õigus igal talul oma tuulik ehitada, ilma mõisast luba küsimata. Nii neid siia piirkonda nii palju püsti pandigi. Mujal Mandri-Eestis näeb rohkem suuri kivist hollandi tuulikuid, mida mõisnikud ehitasid ja kus talurahvas raha eest ka oma vilja jahvatada sai.

Angla tuulikud olid kasutusel veel maailmasõja ajalgi. Nõukogude korra tingimustes loodi võimsamad ühisveskid ja taluveskid kaotasid vajaduse ning valdavalt lagunesid ise või lammutati, et põllumaale ruumi teha. Angla oli siin erandlik, veskite alune maa põllumaaks ega heinamaaks ei sobinud ja nii need püsti jäidki. Siin hoiti heinu, tööriistu, küttepuid.

Tuulikumäe jalamil asub 2011. aastal asutatud Angla Pärandkultuurikeskus.2009–2011 toimus siin põhjalik tuulikute restaureerimine, mis päästis tuulikud lõplikust hävimisest. Esimesed taastamistööd tehti küll juba  1970-datel kui selgus, et tuulikutest on saamas vaatamisväärsus, neid hakati nägema meie rahvakultuuri sümbolitena.

Muudetud: 01.03.2026