Koguva – küla, kus elati vabalt juba siis, kui teised alles orjasid

Koguva ei ole lihtsalt ilus vabaõhumuuseum, vaid koht, kus talupojad said vabaduse juba 1532. aastal, kui keegi Hanske sai Maasilinna foogtilt ajaloolise vabaduskirja.

Vastutasuks ratsakäskjala ja postiveo teenuste eest Väinamerel ehitasid Hanske järeltulijad – kellest said kõik Smuulid – üles Eesti kõige paremini säilinud külaansambli, kus kiviaedade vahel on aeg justkui seisma jäänud.

Koguva küla on oma umbes 100 hoone ja ca 20 püsielanikuga Eestis kõige paremini säilinud külaansambel. Kogu küla koos hoonete, kiviaedadega ja haljastusega on muinsuskaitse all. Hoonestus pärineb põhiliselt 19. sajandi algusest. Vanimad hooned on pärit 18. sajandist ning asuvad küla keskosas.

1532. aatal Koguva talupojale Hanskele antud vabaduskiri on ainus säilinud keskaegne eestlastele antud läänikiri. Kirjas on samas märgitud ka kohustus pidada ratsakäskjalga Maasilinna ordufoogti jaoks. Aja jooksul kohustused muutusid. 1669. aastal pandi Koguva talupoegadele postiveokohustus üle Suure ja Väikese väina. Kohustus kehtis kuni Väinatammi valmimiseni. Selleks ajaks oli Koguvas rajatud juba kaheksa Hanske järglaste talu. Nende elanikud said perekonnanimede panekul endale sama perenime – Schmuul.

Siin näeb kiviaedadega ääristatud külatänavaid, rookatustega palktaresid, põlispuid ja kooguga kaevusid. Koguva hoonestus pärineb põhiliselt aastatest 1880 – 1930. Küla vanim hoone, Andruse talu ait, asub küla keskosas. Ainsa tööriistana selle hoone ehitamisel on kasutatud kirvest. Külas asub 1973. aastast Muhu muuseum, mille keskuseks on Tooma talu – kirjanik Juhan Smuuli kodutalu.

Tüüpiline talu Muhumaal ja ka Saaremaal koosnes tavakohaselt rehielamust, aitadest, saunast, lautadest ja suveköögist. Sageli oli talus ka sepikoda. Vilja-, liha-, kala- ja riideait ehitati eraldi. Aitade arv olenes pere jõukusest ja suurusest. Koguva küla kiviaiad on üle 200 aasta vanad.

Koguvas on ka siin sündinud rahvakirjanik  Juhan Smuuli kuju (pildil). Skulptuur valmis 1990. aastal ja seisis alselt Kadrioru pargis. Selle autorid on skulptor Tõnu Maarand ja  arhitekt Rein Tomingas. Koguvasse toodi 2006. aastal pärast korduvat vandaalitsemist. Pronksist kajakas varastati neljal korral, kuju üritati isegi kraanaga ära viia Rahvas teab rääkida, et kui sellelt varastati näpp, sai ta Lenini sambalt uue asemele.

Üks vähemteada fakt Juhan Smuuli kohta on 1936. aastal temale haridusseltsi Tulevik poolt antud preemia – köögivilja kasvatamise eest”!

Koguva on meeldinud ka filmitegijatele. 1978. aastal filmiti valdavalt Nuka talus komöödia “Siin me oleme!” 1971. aastal võeti üles kaadreid filmile “Metskapten”. Kuigi 1968. aastal vändatud kultuskomöödia “Mehed ei nuta” peamised sündmused leidsid aset saarel, ei filmitud seda otse Koguva külas, vaid lähedasel Kõinastu laiul. Kuid Koguva küla elanikud olid need, kes filmitegijatele seda mahajäetud talukohta soovitasid, ning võttegrupp ise elas filmi tegemise ajal just Koguvas legendaarse Nuka-Ärni juures.

Kuna Koguva küla kui Eesti üks esimesi ja paremini säilinud vanu sumbkülasid on tervikuna muinsuskaitse all, kehtivad siin kohalikele väga ranged reeglid selle ainulaadse miljöö säilitamiseks. Kõik suuremad ehitustööd, alates hoonete restaureerimisest, ümberehitamisest kuni kuuride, piirdeaedade ja väravate püstitamiseni vajavad projekti ja kooskõlastamist Muinsuskaitseametiga. Seejuures tohib kasutada vaid traditsioonilisi materjale ja töövõtteid, kindlat tüüpi laudiseid ja värvitoone. Ka eterniitkatuseid siin näha ei tohiks. Samuti ei ole lubatud hoonete välisseinte suvaline soojustamine väljaspoolt, kui see muudab hoone ajaloolist proportsiooni või välisilmet. Kaitse all on ka küla traditsiooniline teedevõrk, kiviaiad, põlispuud. Omavoliliselt kiviaia lõhkumine ja selle asendamine materjaliga, mis ei sobi Muhu traditsioonilise taluarhitektuuriga on keelatud.

Kuigi need nõuded teevad kinnistute haldamise ja kaasaegsete mugavuste kohandamise keerulisemaks ja kulukamaks, säilib vaid nii Koguva unikaalne ilme.

Muudetud 22.09.2026